• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

Mittetäielikud kohustused

Võlasuhted võivad tekkida eelkõige lepingust, kahju tekitamiset, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest. Samas tunneb õiguskord lisaks klassikalistele kohustustele ka selliseid kohustusi, mis on kohustused vaid tinglikult. Neid nimetatakse mittetäielikeks kohustusteks ning võlgnik võib neid küll täita, kuid võlausaldaja ei saa võlgnikult nõuda nende kohustuste täitmist. See tähendab, et täitmisnõude esitamine ei ole võimalik. Mittetäielikud kohustused on kohustused, mis justkui ei olegi kohustused. Võlaõigusseaduse kohaselt on mittetäielikud eelkõige järgmised kohustused. Ilma loata korraldatavatest hasartmängudest tulenevad kohustused. Kui sõbrad (või vaenlased) mängivad omava

Riiklikult toetatud vägivald

Eesti Rahvusringhääling avaldas vandeadvokaat Tambet Laasiku artikli lähisuhtevägivalla kohtupraktikast. https://www.err.ee/981911/tambet-laasik-riiklikult-toetatud-vagivald Hiljuti algatati uus kampaania „Meie aja kangelane“[1], mille eesmärk on toetada lähisuhtevägivalla ohvreid ning julgustada neid politsei ja kohtu poole pöörduma. Ma toetaksin seda algatust kahel käel, kui ma ei teaks nii ohvreid kui ka vägivallatsejaid igapäevaselt esindava advokaadina, mida kohtusse pöördumine kaasa toob. Tsiviilkohtumenetlus on suunatud poolte koostööle mitte ohvri kaitsmisele Alustuseks soovitatakse ohvril jätta vägivald enda teada, sest seda loetakse kompromissi saavutamise takistuseks. Kohus rõhut

Kinkelepingust taganemine

Kinkelepingud moodustavad osa igapäevasest õiguskäibest. Enamasti puudub kinke tegemiseks õiguslik kohustus ning kinke jagatakse heast südamest enda sõpradele ja lähedastele. Paraku juhtub aga vahel, et kingisaajad ei käitu samalaadses heas usus ning kinkelepingu eesmärgiks on vaid vara väljapetmine. Eriti sagedane on see üksikute vanainimeste puhul, kelle elu viimastel aastatel ilmuvad välja vanad sõbrad, kauged sugulased, lahked hooldajad. Ehkki sellised tehingud piirnevad sageli piiratud teovõime / või otsusevõimetuse probleemidega, on nende tõendamine keeruline ning esmane õiguskaitsevahend on kinkelepingust taganemine. Võlaõigusseadus eristab kinkelepingust taganemist enne ja pärast sel

Nõuete aegumine

Kõik sooritustele suunatud nõuded alluvad aegumisele. See tähendab seda, et kui võlausaldaja soovib võlgnikult kohustuse täitmist ning raha või asja väljaandmist, peab ta arvestama sellega, et ta ei saa sellekohaseid nõudeid esitada lõpmatu aja vältel. Sellel on väga praktilised põhjused. Nõuded on piiratud aegumistähtaegadega esiteks seetõttu, et pooled saavutaksid õigusrahu. Vastasel juhul ei saaks võlasuhte pooled ennast kunagi vabalt tunda ning alati tuleks arvestada võimalusega, et keegi soovib veel midagi nõuda. Teiselt poolt oleks aastakümnete vanuste vaidluste taasavamine õiguskorrale keerukas ja koormav. Vanade vaidluste tarbeks tuleks kaevata arhiividest dokumente, ning kuulata üle

Mida teha puuküürnikuga?

Õiguspraktikas on sagedaseks probleemiks, millega me kokku puutume, vaidlus pahatahtliku üürnikuga. Ehkki enamik üürnikke täidavad enda kohustused korrektselt, tuleb ette isikuid, kes sihikindlalt keelduvad üüri maksmisest, kuid samal ajal ei nõustu ka üüritud pinda vabastama. Vahel kestab selline omavoli aastaid, millise aja vältel jääb üürileandja loodetud tulust ilma ning ei saa kinnisasja ka ise kasutada. Nn puuküürnikud on enamasti eluruumide üürile andmise probleem, kuid sama probleem võib kaasneda ka äripindadega. Selleks, et olukord kiiresti lahendada, on vältimatult vajalik üürileping üles öelda ning pöörduda hagiavaldusega kohtusse saamata jäänud üüri ning üüripinna vabastamise nõu

Kuidas nõuda elatist?

Alaealisele lapsele elatise nõudmine peaks olema üks kõige lihtsamatest nõuetest üldse. Paraku on tegemist valdkonnaga, kus kohtupraktika on perekonnaseaduse regulatsiooni sellisel määral edasi arendada ja laiendanud, et seadusest endast ei ole enam võimalik vastavaid reegleid mõista ega välja lugeda. Elatisenõude esitab lahuselava vanema vastu formaalselt laps ise, tehes seda vanema kaudu, kelle juures ta alaliselt elab. Perekonnaseadus sätestab väga lihtsalt ja konkreetselt, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval hetkel (2019. a) on kuupalga alammäär (nn miinimumpalk) 540 eurot kuus, mis tähendab, et iga

Abieluvara jagamine

Abikaasade ühisvara (abieluvara) jagamine on üks kõige keerulisemaid valdkondi, millega advokaadid kokku puutuvad. Enamasti ei ole selle põhjuseks vaidluse õiguslikud keerukus, vaid vaidlusega kaasnevad klientide emotsioonid. Selleks, et saavutada abieluvara jagamisel parim võimalik tulemus, tuleks eelnevalt sõlmida abieluvaraleping. Selle puudumisel tuleb aga lähtuda perekonnaseaduses sätestatud reeglitest. Abieluvara jagamisel on kaks keskset vaidlusküsimust abieluvara koosseis ning selle väärtus. Abieluvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Selleks hetkeks võib olla abikaasa surm või abieluvaralepingu sõlmimine, kuid tavalisemalt on selleks abielu lahutamine. Varas