Kahjunõude esitamine

Kahju hüvitamise nõuded kujutavad endast äärmiselt mitmetahulist erinevate õiguslike konstruktsioonide maailma. Erinevaid norme, mille alusel on võimalik kahjunõudeid esitada, sisaldub kõigis õigusharudes ning nii üld- kui eriseadustes. Kõige üldisemalt öeldes võib kahjunõude aluseks olla lepingu rikkumine või seadusest tulenev nõue, sh (kuid mitte ainult) õigusvastane kahju tekitamine, tootjavastutus ning suurema ohu allika vastutus. Siia valdkonda kuuluvad ka riigivastutusel põhinevad nõuded ning nõuded, millel õiguslikku alust esmapilgul justkui polegi, kuid mis on siiski õiguskorras üldtunnustatud, nt käibekohustuse rikkumisel põhinevad tegevusetusdeliktid. Käesolevas artiklis vaatleme k

Millal võlad aeguvad?

Teiselt isikult võib kohustuse täitmist nõuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. See ei tähenda siiski, et puudub võimalus esitada nõudeid ka pärast tähtaega kohustuse täitmiseks. Sellisel juhul on kohustatud isikul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest lihtsalt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest tuginedes nõude aegumisele. Üldreegel on, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest või kohustuse rikkumisest. Ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevatele kohustuste rikkumise nõuetele kehtib samasugune aegumiste regulatsioon. Küll aga on seadusandja näinud ette ühe erandi, mil lepingulise võla aegumine võt

Mittevaralise kahju hüvitamine

Võlaõigusseaduse kohaselt erineb mittevaraline ehk moraalne kahju varalisest kahjust eelkõige selle poolest, et selle tekkimine ei vähenda kannatanu vara, vaid see hõlmab eelkõige kannatanule hingelise ja kehalise valu ja kannatuse põhjustamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded võivad tuleneda nii lepingulise kohustuse rikkumisest kui ka lepinguvälisest võlasuhtest ehk poolte vahel ei pruugi olla üldse mingisugust võlasuhet. Sellisteks olukordadeks on näiteks õnnetusjuhtumid või hoopis au ja väärikust teotavad netikommentaarid. Oluline on silmas pidada, et siiski igasuguse valu ja kannatuse põhjustamine ei anna inimesele õigust mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Lepingulistes

Töölepingu ülesütlemine katseajal

Töölepinguseadus näeb ette, et nii tööandja kui töötaja võivad töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Tegemist on mõlema poole õigusega, mida saab poolte kokkuleppel muuta vaid töötajale soodsamas suunas. Teatavasti on töötaja kahjuks töölepinguseaduse regulatsioonist kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega võivad pooled kokku leppida, et kaitseaega lühendatakse või jäetakse üldse kohaldamata. Katseaega poolte kokkuleppel pikendada ei saa. Katseaja eesmärgiks on selgitada välja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teiselt poolt saab ka töötaja katseaja kestel hin

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine

Töölepingu seadusest tulenevalt on töötajal õigus tööleping igal ajal korraliselt üles öelda, tehes seda 30-päevase etteteatamisega. Pooled võivad kokku leppida lühemas etteteatamisajas, kuid mitte pikemas, sest töötaja kahjuks seaduse regulatsioonist kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Teatud juhtudel võivad aga nii töötaja kui tööandja öelda lepingu üles erakorraliselt, millisel juhul 30-päeva pikkust etteteatamisaega järgima ei pea. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on võimalik ka päevapealt. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tavaline töövaidluste allikas. Töötaja võib tunda, et tema tööleping on lõpetatud alusetult. Tööandja seevastu võib arvata, et töötaja soovib töölt lahk

  • LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon