• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

Juhatuse liikme tagasikutsumine

Äriseadustik näeb osaühingu vähemusosanikele võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus osanikud ei saa võtta vastu juhatuse liikme tagasikutsumise otsust selleks vajaliku häälteenamuse puudumise tõttu. Sellises olukorras saavad kohtusse pöörduda osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ning juhatuse liikme tagasikutsumiseks peab olema mõjuv põhjus. Millised on aga mõjuvad põhjused 2019. aasta lõpus ilmunud Riigikohtu lahendi valguses? Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles 18. detsembri 2019. a otsuses 2-17-10474 põhjalikult mõistet „mõjuv põhjus“ ning leidis, et kohtu kaudu juhatuse liikme tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus seisneb

Konkurentsipiirang töölepingus

Konkurentsipiirangu kokkulepe tähendab töötajale keeldu töötada tööandja konkurentide juures ja ka tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sellise piirangu seadmise eesmärgiks on kaitsta tööandja majanduslikke huve, eelkõige aga ettevõttesiseseid saladusi ja taktikaid, mille teadmine konkurendi poolt võib tööandjale kahjulikult mõjuda. Tihti võib töölepingutest leida konkurentsipiirangute kokkuleppeid, mida enamasti ei kohaldata lepingu lõppemise järgsel perioodile. Kuivõrd tegemist on riivava meetmega, tasuks töölepingu sõlmimise hetkel tõsiselt kaaluda, kas konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on tingimata vajalik. Töösuhte ajal kiputakse unustama kokkuleppe olemasolu, mistõ

Saamata jäänud tulu hüvitamine

Võlaõigusseaduse kohaselt on üheks hüvitatava kahju liigiks saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tuluks loetakse võlaõigusseaduse § 128 lg 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olev asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks võib saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu võib iseenesest hõlmata mitut liiki tulusid, mis jäävad kahju tekitaja õigusvastase tegevuse tõttu saamata. Näiteks kuulub selle alla kahjustatud isiku poolt saamata jäänud töötasu ja muud sissetulekud, samuti saamata jäänud ettevõtlustulu üldiselt, edasimüügist saamata jäänud tulu ning kahjustatud või hävinud asja hinnatõus

Riigikohtu värske praktika kaasomandi lõpetamise vaidlustes

Viimase aasta vältel on Riigikohus teinud mitu olulist lahendit kaasomandi lõpetamise asjades. Vaatame neist peamisi pisut lähemalt. 10. aprilli 2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 selgitas Riigikohus, et „Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane“. Sellest tuleneb kaks olulist järeldust. • Esiteks saab kohus kaasomandi lõpetamisel otsustada va