• Tambet Laasik

Seadusjärgne pärimine


Testamendi puudumise või tühisuse korral toimub pärimine seadusjärgses korras. See tähendab, et esmalt pärivad esimese, siis teise ja siis kolmanda järjekorra pärijad ning nende kõrval pärandaja abikaasa.

Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja alanejad sugulased st tema lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades. Kui mõni lastest peaks pärandaja surma hetkeks olema juba varem surnud, siis pärivad tema asemel omakorda tema alanejad sugulased, st pärandaja lapselapsed.

Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased, st pärandaja õed ja vennad. Kui pärandaja vanemad on elus, pärivad nad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, astuvad surud vanema asemele tema alanejad sugulased.

Kolmandas järjekorras pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajaks on isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased.

Koos pärandaja sugulastega on seadusjärgseks pärijaks ka pärandaja abikaasa, kuid mitte kooselupartner, kes saab pärida vaid testamendi järgi. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lastega, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist. Kui pärandajal ei ole esimese ega teise järjekorra sugulasi, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Lisaks pärib üleelav abikaasa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse.

Seadusjärgne pärimine on üldine reegel, mis rakendub kõigis olukordades, kus pärandaja ei ole teinud testamenti. Kui pärandaja on teinud testamendi, toimub pärimine vastavalt sellele. Lisaks tuleb arvestada sundosa saamiseks õigustatud isikuid.

#pärimisõigus

  • LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon