• Tambet Laasik

Töölepingu ülesütlemine katseajal

Updated: Mar 30


Töölepinguseadus näeb ette, et nii tööandja kui töötaja võivad töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Tegemist on mõlema poole õigusega, mida saab poolte kokkuleppel muuta vaid töötajale soodsamas suunas. Teatavasti on töötaja kahjuks töölepinguseaduse regulatsioonist kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega võivad pooled kokku leppida, et kaitseaega lühendatakse või jäetakse üldse kohaldamata. Katseaega poolte kokkuleppel pikendada ei saa.

Katseaja eesmärgiks on selgitada välja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teiselt poolt saab ka töötaja katseaja kestel hinnata, kas töökoht vastab tema ootustele ja võimetele ning kas ta on suuteline enda tööülesandeid edukalt täitma. Sisuliselt annab katseaeg mõlemale poolele võimaluse katsetada, kas selline töösuhe neile sobib või mitte.

Katseaja kestel on töölepingu ülesütlemine oluliselt lihtsam kui katseaja järgselt. Tööandja peab töölepingu lõpetamisel tooma esile konkreetsed põhjused, miks töötaja ei sobi tegema kokkulepitud tööd. Kuna tööandjal lasub põhjendamiskohustus, on mõistlik tuua põhjused esile võimalikult konkreetselt, sealjuures võimalusel koos näidetega. Töötajal seevastu töölepingu ülesütlemise põhjendamise kohustust ei lasu, ehkki vaidluste ärahoidmiseks oleks siiski mõistlik seda teha.

Oluline on tähelepanu pöörata, et töölepingu katseajal lõpetamisel ei saa lepingu lõpetamist sisustada muude aluste kaudu, nt töölepingu rikkumise kaudu. Juhul, kui töötaja rikub töökohustusi (nt ei ilmu tööle, teeb tööd oluliste puudustega jms.), on tegemist eraldiseisva töölepingu lõpetamise alusega, millele tuleb töölepingu lõpetamisel vastavalt ka tugineda.

Töölepingu lõpetamine katseajal on ajaliselt kiirem kui hilisem korraline ülesütlemine. Mõlemal poolel on õigus öelda töölepingu üles vähemalt 15-päevase etteteatamisega. Sealjuures võib ülesütlemisavalduse esitada ka katseaja viimasel päeval, millisel juhul lõppeb tööleping etteteatamistähtaja lõppemisel. Märkimist väärib, et kui töötaja saab katseaja lõppemise järel alati korraliselt üles öelda 30-päevalise etteteatamisajaga, siis tööandjal töölepingu korralise ülesütlemise õigust ei ole, mistõttu pärast katseaja lõppu saab tööandja lõpetada lepingu vaid piiratud alustel, eelkõige töötaja poolt töölepingu olulise rikkumise korral.

Juhul, kui tööandja rikub lepingu lõpetamise etteteatamistähtaega, on töötajal õigus nõuda tööandjalt saamata jäänud keskmist töötasu nende päevade eest, mille võrra etteteatamistähtaega rikuti. Kui töötaja rikub etteteatamistähtaega, on tööandjal töötaja vastu kahju hüvitamise nõue, mille maksma panemiseks peab tööandja esmalt tõendama, et etteteatamisaja rikkumise tõttu on tal tekkinud kahju.

Tööandja jaoks on töölepingu lõpetamine katseajal oluliselt kiirem ja lihtsam kui pärast selle lõppu. Seetõttu peaks tööandja vajaduse korral sellest võimalusest ka lähtuma hoidmaks ära edasisi oluliselt keerulisemaid vaidlusi töölepingu lõpetamise kehtivuse üle.

#tööõigus

133 views
  • LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon