Liisingulepingu lõpetamine
Liisinguleping on küll üks sagedasti kasutatavatest lepingutest, kuid kuna leping ise hõlmab nii krediidi-, müügi- kui üürilepingu omadusi, pole tihti lepingus sätestatu niivõrd selge, kui seda on mõni tavapärane lepinguliik. Sellepärast tuleb liisingulepingu lõpetamise korral arvestada erinevatest lepinguliikidest tulenevate regulatsioonidega.
Millistel juhtudel on võimalik liisingulepingut lõpetada ning millised on selle tagajärjed? Kuivõrd liisingulepingu puhul on tegemist tähtajalise lepinguga, tähendab liisingulepingu lõppemine reeglina tähtaja möödumist. Samas on lepingu lõpetamine võimalik ka poolte kokkuleppel või ennetähtaegselt, millest just viimane on praktikas probleemseim.
Liisingulepingu lõppemine tähtaja möödumisel
Kui liisingulepingus sätestatud tähtaeg möödub, lõppevad ka lepingupoolte õigused ja kohustused. Kapitalirendi puhul tuleb liisinguvõtjal lepingu lõppedes asi välja osta ning tasuda viimane liisingumakse, mis on tavapäraselt liisingueseme kokkuleppeline jääkväärtus. Kui sõlmitud on kasutusrendi tüüpi liisinguleping, peab liisinguvõtja eseme tagastama sellises seisukorras, mille on pooled kokku leppinud lepingus.
Ennetähtaegsest lõpetamisest
Pahatihti ei ole võimalik või üldse mitte mõistlik oodata liisingulepingu tähtaja möödumiseni. Selleks puhuks on ette nähtud ka mõningad juhud, mil erakorraline ülesütlemine on õigustatud. Nii võib olla siis, kui üks lepingupool on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud või esineb mõni muu seaduses või lepingus ette nähtud alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seadusandja on näinud aga ette ühe juhu, mil erakorraline liisingulepingu ülesütlemine on alati põhjendatud: olukorras, kus liisinguese on hävinud, kaotsi läinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, on nii liisinguandjal kui ka liisinguvõtjal õigus ilma etteteatamiseta leping üles öelda.
Kui kasutusrendil põhineva liisingulepingu korral lõppeb sarnaselt tähtaja möödumisele liisinguvõtjal igasugune õigus asja kasutada ning ese tuleb liisinguandjale tagastada, siis kapitalirendi tüüpi lepingute puhul tuleb meeles pidada veel mõningaid nüansse. Nimelt lasub liisinguvõtjal lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul täiendav kohustus tasuda liisingumaksete kapitaliosade summa ehk kõik tulevased liisingumaksed ilma intressita ning sellele lisaks liisingueseme jääkväärtus. Kui ennetähtaegse lõpetamise ajaks on liisinguvõtjal tekkinud võlgnevused (sh liisingumaksete intressi osas), tuleb lepingu lõppedes tasuda ka need.
Liisingueseme tagastamine
Seaduse kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Sellisteks kuludeks on kohtupraktikas loetud liisingu eseme liisinguandja valdusesse võtmise kulu, liisingueseme müügikulu ja müügiks ettevalmistamise kulu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-157-14). Sealjuures tuleb tähele panna, et selliste kulude kandmist on liisinguandjal õigus nõuda vaid juhul, kui sõlmitud oli kapitalirendi tüüpi liisinguleping. Lisakulutuste hüvitamine on põhjendatud kapitalirendi tüüpi liisingulepingute puhul seetõttu, et liisinguvõtja oleks lepingu lõpetamisel lepingu lõppedes eseme lepingu järgi siiski pidanud välja ostma ning liisinguandjal ei oleks tekkinud seetõttu liisingueseme edasimüümiseks mingisuguseid kulusid. Seega ei ole eelduslikult müümisega seotud lisakulude hüvitamine vajalik olukorras, kus liisinguvõtja oleks niikuinii pidanud liisingueseme tagastama ehk tegemist oli kasutusrendil põhineva liisingulepinguga.
Riigikohtu seisukoha järgi ei tohi liisinguandja liisingulepingu ülesütlemisel rikastuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-29-06), mistõttu tuleb kulutuste hüvitamise korral võtta arvesse ka liisinguandjale tagastatud liisingueseme jääkväärtust ehk tegelikku turuväärtust. Liisingueseme väärtus on sagedane vaidluskoht. Praktikas esineb liisingulepingutes tihti kokkulepped, millega kohustub liisinguandja lepingu lõppedes liisingueseme edasi müüma ning sellest saadud tulu loetakse liisingueseme jääkväärtuseks. Sellised kokkulepped on aga siduvad üksnes siis, kui liisingueseme müügihind ei erine olulisel määral selle turuhinnast (mõistlikuks hinnaerinevuseks peetakse kuni 10%). Sealjuures peab liisinguandja tegema kõik selleks, et saavutada liisingueseme võõrandamine võimalikult kiirelt ja parima tulemusega. Isegi kui selline müügihinnast lähtumise kokkulepe on kehtiv, võib liisinguvõtja alati tõendada, et tegelikkuses oli liisingueseme turuväärtus müügihinnast oluliselt kõrgem.
Milleks on aga liisingueseme tegeliku jääkväärtuse arvestamine oluline? Kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul, kui otsustatakse taganeda ka müügilepingust ja seetõttu liisinguese liisinguandjale tagastada, arvestatakse veel tegemata liisingumaksetest maha liisingueseme turuväärtus. Kasutusrendi puhul seevastu arvestatakse liisingueseme tagastamisel tegemata liisingumaksetest maha üksnes see osa turuväärtusest, mille võrra turuväärtus ületab liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust.
Mõnikord võib liisingueseme turuväärtus ületada lepingu lõppemise ajaks veel tegemata liisingumaksete summat. Sellisel juhul jääb kapitalrendilepingulepingu korral müügikasu liisinguvõtjale. Kui aga on sõlmitud kasutusrendi tüüpi leping, ei ole liisinguandjal kohustust anda liisinguvõtjale välja müügikasu, kuna liisinguandja kannab sellise lepingu korral niikuinii liisingueseme jääkväärtuse riski.
Liisingueseme tagastamisel ei ole välistatud ka liisinguandja poolt kahjuhüvitise nõudmine VÕS § 115 lg 1 alusel, kui tagastatud liisinguese ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele. Eelkõige on sellisteks juhtudega tegemist siis, kui liisinguandja ei ole piisava hoolsusega kasutanud liisingueset, seda hooldanud või liisinguperioodi ajal tekkinud puudusi kõrvaldanud ning seetõttu on liisingueseme väärtus ajas märkimisväärselt vähenenud.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtlikult on liisingulepingu lõpetamise puhul vaja arvestada liisingueseme tegeliku jääkväärtusega, aga ka mõnikord täiendavate kuludega või võimalike kahjuhüvitistega. Keerukad arvutused ja võimalikud erimeelsused liisingueseme jääkväärtuses võivad tekitada segadust ning lepingupoolte vahelisi vaidlusi, mistõttu tasub juba liisingulepingut sõlmides ja selle liiki valides eelnevalt põhjalikult selgeks teha ka kõik lepingu lõpetamisega seonduv.
