• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

October 30, 2019

October 14, 2019

September 24, 2019

September 16, 2019

Please reload

Recent Posts

Riiklikult eiratud probleem

October 8, 2019

1/2
Please reload

Featured Posts

Vastulause: ministeerium võiks solvangute asemel proovida dialoogi

August 14, 2019

Äripäev avaldas vandeadvokaat Tambet Laasiku poolt MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja  MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda esindajana Sotsiaalministeeriumile esitatud vastulause seoses peatsete seadusemuudatustega, mis mõjutavad üldhooldusteenuse kättesaadavust.

 

Äripäev kirjutas 26. juulil, kuidas järgmisest aastast jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused toovad üldhooldekodude juhtide hinnangul kaasa hinnatõusu, väikeste hooldekodude sulgemise ning teenuse kättesaadavuse vähenemise.

 

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse esitas veel samal päeval enda vastulause (Delfi Ärileht 26.07), mille kohaselt hirmutavad hooldekodujuhid inimesi küüniliselt sotsiaalkatastroofiga, „üritavad võtta viimast abivajajate arvelt ning põhjendada oma plaanitavat hinnatõusu riigi tegevusega“.

 

Asekantsleri sõnul on hooldekodudel olnud neli aastat aega hooldustöötaja kvalifikatsiooni nõuete täitmiseks ning 70%-l hooldustöötajatest on maikuu seisuga sobiv haridus olemas, mistõttu probleemi ei ole justkui olemas või kui on, siis on see tingitud hooldekodude juhtide endi „laiskusest ja hoolimatusest“

 

Väärib märkimist, et sotsiaalministeeriumi poolt 14. juunil 2019 hooldekodude liitudele avaldatud info kohaselt olid veel 2018. aasta lõpu seisuga hooldustöötajate haridusnõuded täidetud 71,4%-l hooldustöötajatest, millest võib järeldada vaid seda, et viimase poole aastaga on toimunud teatav tagasilangus. Samas on ka asekantsleri poolt välja öeldud number hirmutav, kuna see tähendab seda, et 30% üldhooldekodudest (st 50 hooldekodu 166st) neid nõudeid ei täida ning kui olukord aasta lõpuks oluliselt ei muutu, ootavad neid esmalt ettekirjutused ja sunniraha ning seejärel sulgemine.

 

Teiselt poolt on arusaamatu, mille pinnalt on needki numbrid (70% või 71,4%) tuletatud, sest sama 14. juuni 2019 kirja kohaselt ei tea sotsiaalministeerium ka ise kui palju haridusnõuetele vastavaid hooldustöötajaid peab igas hooldekodus kohustuslikult olema, sest seda seisukohta alles kujundatakse. Seda olukorras, kus hooldekodud peavad juba poole aasta pärast nendest nõuetest kohustuslikus korras juhinduma.

 

Arusaam, et hooldekodudel oli neli aastat aega haridusnõuete jõustumise ettevalmistamiseks, ei ole korrektne. Seda juba mainitud põhjusel, et sotsiaalministeerium ei tea ka ise, mida ta täpselt nende nõuete all silmas peab, kuid ka seetõttu, et hooldustöötajad ei ole sunnismaised. Ükski hooldekodu ei saa hooldaja tööle võtmisel kohustada teda selleks, et ta peab töötama samas kohas ka pool aastat, aasta või neli aastat hiljem.

 

Töökoha vaba valik on põhiseaduse §29 kohaselt põhiõigus. Hoolimata sellest, et ka sotsiaalministeeriumil endal on olnud neli aastat aega valmistada ette uuele regulatsioonile üleminekut, ei ole 1. augustiks 2019 majandustegevuse registris suudetud luua isegi hooldekodude tegevusloa taotlemiseks vajalikku linki.

 

Samal ajal esitab sotsiaalministeerium emotsionaalseid väiteid justkui käsitletaks eakaid „puuhalgudena“ ning hooldekodusid iseloomustab „Kusehais, ravimitega uimastamine, ülerahvastatud palatid ning koolituseta töötajad“. Keegi ei väida, et kõik hooldekodud on ilma mistahes probleemideta. Küll aga on vale väita, et sellised asjaolud iseloomustavad kõiki hooldekodusid. Hooldekodud on päästeameti, terviseameti, veterinaar- ja toiduameti jne kontrolli objektid vähemalt üks kord aastas. Seega töötavad asutused kontrollitud tingimustes ja mitte mingil juhul „puuhalgudega“.

 

Oleme sotsiaalministeeriumi käest korduvalt palunud informatsiooni selle kohta, kas ja kuidas on üldhooldekodudes pakutava teenuse kvaliteeti uuritud ning kas see võimaldab teha selliseid üldistusi. Samuti oleme palunud infot selle kohta, kas on olemas mõni uuring või teadustöö, milles on analüüsitud hooldustöötajate haridusnõuete kehtestamise mõju teenuse kvaliteedile. Siiani ei ole selliseid uuringuid ega analüüse meile esitatud.

 

Hooldustöötajate haridusnõuete kehtestamise eesmärgiks on seatud üldhooldusteenuse kvaliteeditõus hoolimata sellest, et puuduvad andmed nii selle kohta, et kvaliteet oleks lahendamist vajav probleem, kui ka selle kohta, et haridusnõuete kehtestamine aitaks kvaliteedi saavutamisele kaasa. Selle asemel, et esitada uuringutulemused ja argumenteerida viisakalt nende pinnalt, loetakse üldhooldekodude poolt teenuse kallinemise ja kättesaadavuse vähenemise probleemile tähelepanu juhtimist „küüniliseks“ ning deklareeritakse, et üldhooldekodud ongi „kusehaisused“. Valdkonna juht kasutab hooldekodudest rääkides haiglaterminit „palatid“.

 

Hoolimata sellest, et sotsiaalministeeriumi kodulehe kohaselt on ministeeriumi põhieesmärk, et „Eesti inimestel oleks siin hea elada“, ei panusta sotsiaalministeerium eakate üldhooldusteenusesse mitte ühegi euroga ning hooldekodude tegevusloa- ja haridusnõude elluviimiseks ei ole tehtud mitte midagi peale hooldekodude maine süstemaatilise kahjustamise, mis on alanud paralleelselt hooldekodude liitude poolt regulatsiooni probleemidele tähelepanu juhtimisega. Solvangute asemel võiks proovida dialoogi.

 

Artikkel on täismahus loetav ka 

https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/08/12/vastulause-ministeerium-voiks-solvangute-asemel-proovida-dialoogi

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Follow Us
Please reload

Search By Tags
Please reload

Archive
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square