• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

October 30, 2019

October 14, 2019

September 24, 2019

September 16, 2019

Please reload

Recent Posts

Riiklikult eiratud probleem

October 8, 2019

1/2
Please reload

Featured Posts

Kinkelepingust taganemine

September 16, 2019

 

 

Kinkelepingud moodustavad osa igapäevasest õiguskäibest. Enamasti puudub kinke tegemiseks õiguslik kohustus ning kinke jagatakse heast südamest enda sõpradele ja lähedastele. Paraku juhtub aga vahel, et kingisaajad ei käitu samalaadses heas usus ning kinkelepingu eesmärgiks on vaid vara väljapetmine. Eriti sagedane on see üksikute vanainimeste puhul, kelle elu viimastel aastatel ilmuvad välja vanad sõbrad, kauged sugulased, lahked hooldajad. Ehkki sellised tehingud piirnevad sageli piiratud teovõime / või otsusevõimetuse probleemidega, on nende tõendamine keeruline ning esmane õiguskaitsevahend on kinkelepingust taganemine.

 

Võlaõigusseadus eristab kinkelepingust taganemist enne ja pärast selle täitmist. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist on praktikas haruldasem, sest enamasti ei jää lepingu sõlmimise ja kingi üleandmise vahele ajavahemikku, mil neid aluseid rakendada. Näiteks kinnisasjade notariaalses vormis lepingute puhul toimub kinke üleandmine samas lepingus sisalduva asjaõiguslepinguga.

 

Tavaliselt toimubki kinkest taganemine pärast seda kui kink on juba üle antud ning kingisaaja keeldub selle tagastamisest. Selleks on kolm alust:

  1. Esmalt saab kinkelepingust taganeda siis, kui kingisaaja on pärast kingi üleandmist näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus on kohtupraktika kohaselt eetiline kategooria, mida tuleb igakordselt hinnata asjaolude pinnalt. Jäme tänamatus on üheselt selge vaid olukorras, kus kingisaaja on kinkija või tema lähedase vastu pannud toime süüteo, eelkõige isikuvastase kuriteo. Teistel juhtudel tuleb hinnata, kas kingisaaja tegevus on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormidega või mitte.

  2. Teise alusena saab kinkelepingust taganeda siis kui kinkija ei suuda kinke järel enam ennast (või isikut, kelle suhtes tal on ülalpidamiskohustus) ülal pidada. Näiteks kingib vanainimene ära enda kodu ilma, et tal oleks teist elamispinda või rahalisi vahendeid hooldekodu eest maksta.

  3. Kolmanda alusena saab kinkelepingust taganeda siis kui kingisaaja jätab täitmata kinkelepinguga talle pandud koormise või tingimuse. Tavapärane kohustus, mis kingisaajale pannakse, seisneb kinkija ülalpidamise või hooldamise kohustuses. Näiteks kingib vanainimene oma maja lapsele ja paneb talle lepinguga kohustuse ennast ülal pidada ning tagada võimalus sama maja kasutamiseks elu lõpuni. Kui nüüd kingisaaja vastavat kohustust rikub ning kinkija majast välja viskab, on kinkijal õigus lepingust taganeda.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et taganemisavaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul taganemise õigusest teadasaamisest arvates. Selline periood võib olla väga pikk, kuivõrd taganemisalused, eelkõige jäme tänamatus, võivad vahel ilmneda aastaid pärast kinkelepingu sõlmimist. Lepingust taganemine on selles suhtes kinkija jaoks valutu, et kingisaaja võimalikud kahju hüvitamise nõuded on seadusega välistatud. Seega, kui kinkija tunneb, et kingisaaja ei vääri saadud kingitust või ei käitu selliselt nagu ta mõistlikult võttes peaks, on mõistlik kaaluda kinkelepingust taganemist.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Follow Us
Please reload

Search By Tags
Please reload

Archive
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square