• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

October 30, 2019

October 14, 2019

September 24, 2019

September 16, 2019

Please reload

Recent Posts

Riiklikult eiratud probleem

October 8, 2019

1/2
Please reload

Featured Posts

Advokaat ja õigusabi

October 30, 2019

„Arstide ja juristidega on nii, et me ei ole rõõmsad kui peame nendega kokku puutuma, aga me oleme rõõmsad, et nad olemas on kui meil neid vaja läheb“.

 

(Arthur Bloch - filosoof, Murphy seaduste autor)

 

 

Veel eelmisel sajandil, peale suuri Maailmasõdu hinnati inimeste mitmekülgseid oskusi ja teadmisi kui isiku eduka elukorralduse eeldusi. Meie isad-emad, vanaisad-vanaemad teavad ikka jutustada lugusid oma kodukandi "kuldsete kätega" meistrimeestest, õpetajatest, leiutajatest, ravitsejatest, rahva- ja teadjameestest. Tubli Eesti inimene sai 20. sajandil omal jõul ja ligimeste abiga hakkama pea iga tööga, sõltumata kehtivast riigikorrast. Tänapäeval on inimestele kättesaadavaks muutunud info hulk kasvanud tohutult ning oluliste otsuste langetamiseks vajame me kõik aeg-ajalt suunamist ja abi.

 

Arvamus ja teadmine

 

Ühiskond on eelmise sajandi viimastest kümnenditest alates teinud läbi olulise arenguhüppe infotehnoloogia valdkonnas ja me elame nn. digiajastul, mis mõjutab kõike ja kõiki. Paraku on märkimisväärne osa eestimaalasi ka 21. sajandi esimestel kümnenditel veel seda meelt, et ta peab ise kõigega hakkama saama ja pöördub abi saamiseks professionaalide poole alles siis kui teadvustab, et ilma erialaspetsialisti abita jääb ta tõsiselt hätta. Hädaoht kangastub eelkõige siis kui võib kaotada raha, tervise, väärtusliku aja, väärikuse või isegi kalli vabaduse. Hästituntud ja hea huumorina hinnatud Murphy seaduste kogus on nn. kiibitseja reegel, mis ütleb, et lahendusi pakkuda on palju lihtsam kui te ei tea probleemist tuhkagi. Enamuses inimestest on peidus heatahtlik soov oma ligimest aidata ja kõige mugavam aitamise viis on nõuannete jagamine. Oleme kõik kogenud, et sõbralik nõuanne on kiire tulema eelkõige kaubanduslikes ja ehituslikes küsimustes, aga kahjuks ka meditsiinilistes ning juriidilistes küsimustes. Viimatinimetatud valdkondades võib kergemeelne diletantism aga kaasa tuua tõsise ohu isiku tervisele ning vaimsele ja materiaalsele tasakaalule.

 

Tahtmata siinkohal kritiseerida selliseid positiivseid inimlikke omadusi nagu osavõtlikkus ja abivalmidus, peaks ka meile geneetiliselt pärandatud eelkäijate elukogemus ehk ka niinimetatud "kaine talupojamõistus" andma signaali selle kohta, millal isiklik kogemus või teadmine jääb ebapiisavaks. Kuigi kõikvõimas Google ja naabrimees teavad kõike, tuleks siiski suurema kahju või pettumuse ja frustratsiooni vältimiseks küsida nõuannet ja abi erialast haridust, oskusteavet ja kogemust omavalt ning oma arvamuse eest vastutavalt asjatundjalt.

 

Advokatuur, advokaadibüroo ja advokaat on Teie abistamiseks

 

Eesti Advokatuur on üle 100 aasta tegutsenud kutseühendus, mis ühendab tänapäeval juba üle tuhande advokaadi.

 

Eesti Advokatuur on 14. juunil 1919. aastal asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid - advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, nende tegevuse üle, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes.

 

Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) liige ning 2004. aastast Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) täisliige.

 

Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuri liikmeks saamine eeldab akadeemilist õigusalast kõrgharidust (magistrikraad) akrediteeritud kõrgkoolist ja Eesti Advokatuuri kutseeksamite edukat sooritamist.

 

Õigusabist on abi

 

Vana Hindustanist pärit mõttetera manitseb, et kui maja on põlema läinud, pole enam mõtet hakata kaevu kaevama. Tõesti, kaevu kaevamine on sellisel puhul hiljaks jäänud, aga tulekahju võib veel kustutada ja kahju vähendada kui kiiresti oskuslikku abi saab.

 

Isegi siis kui parim aeg abi või nõuande küsimiseks on mööda lastud, on tõenäoliselt alati võimalik vähendada kahjulikke tagajärgi.

 

Nõuande ja õigusabi vajaduse hindamine ei ole alati kõige lihtsam protsess, enamik inimesi jõuab advokaadi juurde paraku alles siis kui vaidlusküsimus on kohtus või asja menetleb jõuliselt mõni riigiamet. Samas on täheldatav, et järjest suurem hulk ettevõtjaid ja ka üksikisikuid planeerib oma elu ja tegevust ning mõtleb ka tulevikule juba täna. Soovimatute probleemide ja olukordade vältimine algab kehtivate reeglite ja ohtude enesele teadvustamisest. Protsess jätkub võimalike riskide analüüsimisega ja nende tekkevõimaluse minimeerimise või välistamisega, milleks on mõistlik kasutada erialast oskusteavet kõigis valdkondades, mida ise piisavalt hästi ei tunne.

 

Advokaati hinnatakse tema klientide rahulolu, tema töö ja tema isikuomaduste järgi

 

Õigusabi on üks nendest teenusevaldkondadest, kus "töö see kiidab tegijat" ja abiga rahule jäänud klient pöördub oma advokaadi juurde tagasi ning soovitab tihtipeale oma nõustajat ka sõbrale. Klient ei pea nõustuma advokaadiga alati ja kõiges, inimesed on loomult ja teadmistelt erinevad, aga koostöös leiavad klient ja nõustaja tasakaalustatud lahenduse ja tee, mis viib edasi.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Follow Us
Please reload

Search By Tags
Please reload

Archive
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square