• LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon

October 30, 2019

October 14, 2019

September 24, 2019

September 16, 2019

Please reload

Recent Posts

Riiklikult eiratud probleem

October 8, 2019

1/2
Please reload

Featured Posts

Juhatuse liikme vastutuse üldised alused

November 26, 2019

 

Vahel soovivad kliendid ebaõnnestunud äritehingu korral pöörata enda nõuet vastaspoolel oleva äriühingu juhatuse liikme vastu. Inimlikult on see arusaadav, sest keegi peab ju neile tekitatud kahju eest vastutama. Ometigi ei ole see nii lihtne. Lihtsalt asjaolu, et lepingu teine pool on äriühing, ei anna veel alust juhatuse liikme vastu nõuete esitamiseks.

 

Äriühingu võlausaldajal tekib õigus võlgniku juhatuse liikme vastu nõuete esitamiseks eelkõige siis kui juhatuse liige on selleks ise nõusoleku andnud. Tavaliselt tehakse seda nt käenduslepingu või võlatunnistuse allkirjastamisega. Õiguslikult on see võimalik ja lubatud ning väiksemate äriühingute puhul isegi teatavas ulatuses tavapärane. Kui äsja alustav või tundmatu äriühing soovib osta olulises koguses kaupa või materjale, seatakse müüja poolt sageli tingimuseks, et võimaliku võlgnevuse eest vastutab ka juhatuse liige isiklikult.

 

Kui juhatuse liige sellist kohustust ei võta, siis on võlausaldajate poolt nõuete esitamine oluliselt keerulisem kui mitte välistatud.

 

Juhatuse liikme vastutusel äriühingu ees on kaks peamist alust: hoolsuskohustuse või lojaalsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse rikkumine tähendab eelkõige seda, et juhatuse liige teeb rumalaid läbimõtlemata otsuseid, mis kahjustavad äriühingut. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tavapärase majandusriski eest juhatuse liige ei vastuta. Nii ei saa juhatuse liikmele ette heita, et kavandatud projekt tõi äriühingule eeldatust vähem raha sisse või osutus üldse kahjumlikuks.

 

Lojaalsuskohustuse rikkumine tähendab seda, et juhatuse liige tegutseb otseselt äriühingu huvide vastu, seades esiplaanile kas iseenda või kellegi kolmanda huvi või majandusliku kasu.. Siia alla mahuvad kõik juhtumid, kus juhatuse liige äriühingu varast tühjaks kandib või kui ta muudab äriühingu isikliku rikastumise vahendiks äriühingu arvelt, kahjustades sellega teisi omanikke. Põhimõtteliselt on see on erasektori korruptsioon.

 

Mõlemad vastutuse alused annavad nõude vaid äriühingule endale, kes võib nõuda teda kahjustanud juhatuse liikmelt kahju hüvitamist. Kuna tegemist on äriühingu ja tema juhatuse liikme omavahelise õigussuhtega, tuleb kahju hüvitada äriühingule.

 

Siiski, Riigikohus on tunnustanud, et erandlikel asjaoludel võib ka äriühingu võlausaldajatel olla kahju hüvitamise nõue otse juhatuse liikme vastu, kuid seda vaid eeldusel, et juhatuse liige on rikkunud mingit enda kohustust, mille eesmärgiks on kaitsta võlausaldajaid. Senises kohtupraktikas on selleks loetud juhatuse liikme kohustust esitada äriühingu maksejõuetuse korral õigeaegne pankrotiavaldus. Teisisõnu, kui juhatuse liige teab, et äriühing on maksejõuetu, kuid jätkab selle nimel tehingute tegemisega, võib ta tehtud tehingute eest võlausaldajate ees ka isiklikult vastutada. Kohtuvaidluse korral peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige tegi tehingud maksejõuetuse olukorras. Praktikas on see komplitseeritud vaidlusküsimus.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Follow Us
Please reload

Search By Tags
Please reload

Archive
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square