Juhatuse liikme tagasikutsumine


Äriseadustik näeb osaühingu vähemusosanikele võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus osanikud ei saa võtta vastu juhatuse liikme tagasikutsumise otsust selleks vajaliku häälteenamuse puudumise tõttu. Sellises olukorras saavad kohtusse pöörduda osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ning juhatuse liikme tagasikutsumiseks peab olema mõjuv põhjus. Millised on aga mõjuvad põhjused 2019. aasta lõpus ilmunud Riigikohtu lahendi valguses?

Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles 18. detsembri 2019. a otsuses 2-17-10474 põhjalikult mõistet „mõjuv põhjus“ ning leidis, et kohtu kaudu juhatuse liikme tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus seisneb eelkõige juhatuse liikme kohustuste rikkumises, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut. Kohustuse rikkumine ei pea olema korduv või kestev kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav.

Samas otsuses leidis Riigikohus, et mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla ka muu asjaolu, mis näitab, et isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata. Sellisteks asjaoludeks võib olla näiteks isiku raske haigus, mille tulemusel ei ole juhatuse liikmel lihtsalt võimalus ühingut juhtida. Osaühing peab juhatuse liikme tagasikutsumisel hindama näiteks seda, et ühing säilitaks enda stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse ning kaitseks enda tegevusega ka võlausaldajate ja teiste huvigruppide (nt töötajate, lepingupartnerite) huve. Siinjuures märkis Riigikohus, et juhatuse liikme tagasikutsumisel võib hinnata ühe aspektina ka juhatuse liikme koostööd osanikena, kuid juhatuse liikme tagasikutsumise aluseks ei saa olla ainuüksi põhjus, et osanike koostöö juhatuse liikmega on muutunud võimatuks. Esiplaanil peavad olema osaühingu kui terviku huvid.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt ei ole juhatuse kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil juhatuse liikme eraldiseisev kohustus, vaid see on hõlmatud üldise hoolsuskohustusega. Selle puhul hinnatakse, kas juhatuse liige täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab pidada mõistlikuks ja tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides.

Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine lepingute sõlmimisel võiks Riigikohtu lahendi selgituste kohaselt tulla kõne alla sellistes olukordades, kui lepingud oleksid sõlmitud märkimisväärselt väiksema vastusooritusega võrreldes tehingute tavapäraste turutingimustega (nt liiga madala laenuintressiga või liiga suure ostuhinnaga). Samuti oleks juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tegemist olukorras, kui juhatuse liige ei sõlminud koos laenulepinguga tagatiskokkulepet, kuigi ta oleks saanud seda teha. Tagatiskokkuleppe sõlmimata jätmine on üldjuhul hoolsuskohustuse rikkumine. Osaühingu poolt teistele lepingupartneritele antud laenude tagastamata jätmist ei saa aga osaühingu juhatuse liikmele ette heita ning sellest järeldada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Seevastu juhatuse liige ei tohi jääda sellises olukorras ükskõikseks, kuivõrd rikkumiseks saab pidada seda, kui ta ei püüa võlga lepingupartnerilt tagasi nõuda.

Veel märkis Riigikohus, et juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa tingimata pidada osaühingu poolt laenu andmist juhatuse liikme lähikondsele. Selleks, et lojaalsuskohustuse rikkumist saaks isikule ette heita, peaks olema juhatuse liige eelistanud mingi tehingu tegemisel isiklikke huve osaühingu huvidele.

Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa lugeda ka majandusaasta aruannete kinnitamiseks koosolekute kokku kutsumata jätmise. Nimelt on juhatusel seadusest tulenev kohustus kutsuda osanike koosolek kokku juhul, kui osaühing on kaotanud netovara või kui seda nõuavad nõukogu, audiitor või 1/10 suuruse osalusega osanikud. Majandusaasta aruande kinnitamiseks ei ole vaja osanike koosolekut kokku kutsuda, vaid rikkumiseks saab pidada olukorda, kui juhatuse liige jätab majandusaasta aruande osanikele kinnitamiseks esitamata. Samuti ei ole juhatuse liikme kohustuse rikkumine osanikele mittetäieliku teabe andmine. Seda seetõttu, et kui osanikul ei ole võimalik saada teavet juhatuselt, on tal õigus teavet nõuda kohtu kaudu. Teave andmata jätmine ei saa aga vähemalt üldjuhul ainsa võimaliku rikkumisena olla juhatuse liikme tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks, kuna seaduses on selleks ette nähtud eraldi õiguskaitsevahend.

#äriõigus

Featured Posts
Recent Posts
Archive
Search By Tags
Follow Us
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square
  • LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon