Büroo logo

Kaitsja kriminaalmenetluses


Süüteomenetlustes (kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus) on riigi poolt seaduslikel alustel läbiviidav menetlus võrreldav sisse lülitatud ja kindlate reeglite järgi programmeeritud masinavärgiga. Masinavärgiga, mis ei peatu enne, kui selle sisse söödetud andmed ja inimesed on põhjalikult läbi hekseldatud.


Kui sa oled sattunud kriminaalmenetluses või väärteomenetluses kahtlustatava või süüdistatava rolli siis vajad sa tõenäoliselt varem või hiljem asjatundlikku kaitsjat.


Pigem ikka varem, et vältida enda menetlusliku positsiooni kahjustamist.


Vanasõna ütleb, et õige hõlma ei hakka keegi, aga kui menetluse masinavärk on käivitatud, siis masin ei tee enne kohtulahendi lõplikku jõustumist vahet, kas hammasrataste vahelt käib läbi süütu või süüdlane. Seega kaalu kirjeldatud menetluslikku olukorda sattudes professionaalse õigusabi õigeaegset kasutamist.


Kuidas saab kaitseadvokaat sulle abiks olla?


Kogemustega advokaat saab sulle kindlasti abiks ja toeks olla, sest kaitsja:

  • aitab aru saada sinu õigustest ja võimalustest ning vastab sinu küsimustele

  • tunneb seadusi ja oskab sulle selgitada menetluse käiku

  • teeb sinu eest vajalikud juriidilised toimingud, näiteks esitab vajalikud taotlused ja/või kaebused

  • selgitab, millal ja kuidas leida kompromiss või teha menetlust lõpetav kokkulepe

  • esindab ja kaitseb sind menetlustoimingutel ja kohtus

  • jälgib, et sinu õigused oleksid kaitstud ja menetlustoimingud seaduslikud

  • on ainuke isik, kes pääseb sinu juurde kui sind on kinni peetud või vahistatud

  • on ainuke isik, kes saab kohtueelse menetluse käigus piiratud hulgal informatsiooni nii menetleja kui menetlusaluse poolelt ja abistab sind oma teadmiste ja kogemuste baasil adekvaatse kaitsepositsiooni loomisel

  • kuulab sind ära ja annab nõu, kuidas pingelises olukorras tasakaalus püsida

  • töötab selle nimel, et leida olukorrale sinu jaoks parim võimalik lahendus

Tihti esinev küsimus on , kas jurist või advokaat, mis neil vahet on?


Õiguse valdkonnaga igapäevaselt mittekokkupuutuv inimene ei pruugi teha vahet paljude õigusteadmistega isikute, juristide, advokaatide, notarite, kohtutäiturite jt, pädevuse vahel.


Endale kaitsja valimisel tasub meeles pidada, et kõik advokaadid on juristid, aga vaid väike osa juristidest on advokaadid (Eesti Advokatuuri liikmed).


Jurist on õigusteadmistega isik, kellel on (enamasti) õigusalane haridus. Juristina tegutsemine ei ole seadusega reguleeritud. Menetleja ja kohus võivad lubada juristil teha kaitsjatööd kriminaalmenetluses, kui isiku haridus, teadmised ja kogemused võimaldavad tal kaitsealusega kokkuleppe olemasolul kaitsja ülesandeid täita.


Advokaat on õigusteenust osutav spetsialist, kes on lisaks omandatud õigusalasele akadeemilisele kõrgharidusele sooritanud advokaadieksamid ja on vastu võetud Eesti Advokatuuri liikmeks. Advokaadi õigused ja kohustused on seadusega reguleeritud ja ta vastab kõrgele kutsestandardile. Advokaat on kohustatud läbima igal aastal täiendkoolitusi. Advokaat töötab advokaadibüroos. Advokaat on vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi. Advokaatide tegevuse üle teeb järelevalvet Eesti Advokatuur. Advokaat võib kriminaalmenetluses esindada ka kannatanut ja tunnistajat, välja arvatud juhul kui ta samas menetluses tegutseb kahtlustatava või süüdistatava kaitsjana.


Mõned olulised mõisted kriminaalmenetluse valdkonnast


Kriminaalmenetlus on reglementeeritud protsess, mille käigus selgitatakse välja kuriteo asjaolud ja lahendatakse riikliku sunni ehk sanktsiooni ja karistuse rakendamise küsimused. Kriminaalmenetlus jaguneb etapiliselt kohtueelseks menetluseks ja kohtumenetluseks.


Kohtueelne menetlus


Tavaliselt tekib inimesel esmane kontakt menetlejaga ja süüteomenetlusega just kohtueelses menetluses. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ning luua muud tingimused järgnevaks kohtumenetluseks. Seega kogutakse kohtueelse menetluse käigus tõendeid ja selgitatakse välja, kas kuriteo asjaolusid on võimalik kohtulikul arutamisel tõendada või mitte. Kohtueelses menetlusstaadiumis luuakse süüdistusakti koostamise alus ja isiku kohtu alla andmise eeldused. Kohtueelse menetluse lõpuleviimisel lahendatakse menetleja ja prokuröri koostöös küsimus, kas kriminaalmenetlust jätkata ja koostada süüdistusakt või lõpetada see otstarbekuse kaalutlusel või mõnel teisel seaduses sätestatud alusel.


Samuti otsustatakse, kas menetlust tuleks jätkata üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi. Lihtmenetluse vorme on neli: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus, käskmenetlus või kiirmenetlus. Ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest kehtib süütuse presumptsioon ning tulenevalt põhiseadusest mõistab õigust ainult kohus.


Kriminaalasja menetlejad

  • menetleja ehk uurija (enamasti politseiametnik), kes uurib kuriteo asjaolusid, püüdes välja selgitada, kes teo toime pani. Menetleja töötab reeglina uurimisasutuses, millele on antud vastav uurimispädevus;

  • prokurör, kes juhib kohtueelset menetlust, esitab süüdistuse ja osaleb kohtus riikliku süüdistajana;

  • kohtunik, kelle roll on õigusemõistmine. Kohus arutab asja, kohtunik juhib kohtumenetlust ja teeb otsuse.

Kokkuvõte


Enda õiguste ja huvide kaitsmiseks väärteomenetluses või süüteomenetluses vajad sa suure tõenäosusega professionaalse kaitsja ehk kaitseadvokaadi abi. Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne menetlusosaline. Kaitsja tegutseb eelkõige kaitsealuse huvides, aga ka ühiskonna poolt tunnustatud avalikes huvides, seistes seadusliku ja õiglase menetluse eest.


Kaitseadvokaat on pädev ja usaldusväärne partner kahtlustatava või süüdistatava õiguste kaitsel.

Kahtlustatava ja süüdistatava õigus kaitsja abile on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 lõikes 1, kriminaalmenetluse seadustiku §-s 8 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 3.


Kahtlustatava ja süüdistatava õigused ja kohustused ning kaitsja õigused ja kohustused on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus.


Kriminaalmenetlusse kaasamise korral või selle ärahoidmiseks küsi õigusabi pigem varem kui hiljem!

Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv