Koroonaviirus kui vääramatu jõud
Koroonaviiruse puhang ning seetõttu riigis kehtestatud eriolukord on pannud keerulisse olukorda mitmed ettevõtted, mistõttu on raskendatud paljude lepinguliste kohustuste täitmine. See tõstatab omakorda küsimuse, kas viiruspuhangut saab käsitleda vääramatu jõu ehk force majeure’ina, mis oleks aluseks lugeda lepingulise kohustuse täitmata jätmine vabandatavaks.
Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
Eesti kohtupraktikas on eelkõige loetud vääramatuks jõuks loodusjõust tingitud olukordi (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-64-06). Samas vastab käesolev koroonaviirusest tingitud eriolukord kõigile vääramatu jõu tunnustele:
võlgnik ei saa mõjutada ei viiruse levikut ega eriolukorda
võlgnik ei saanud enne viiruspuhangut eeldada, et midagi sellist võiks juhtuda
võlgnik ei saa vältida eriolukorrast tingitud piiranguid ning
mõistlikult võttes ei saa keegi seda tema käest ka oodata.
Oluline on siinjuures, et vääramatu jõud kohaldub kõigile võlaõiguslikele lepingutele, kui pooled ei ole teistmoodi kokku leppinud. Seetõttu tuleb igat juhtumit eraldi hinnata, kuivõrd pooled võivad olla leppinud kokku ka seadusest kitsama sisuga vääramatu jõu tingimustes. Paraku on sagedane praktika see, et ehkki vääramatu jõu definitsioon ja tagajärjed on võlaõigusseaduses sätestatud, lepivad pooled väga sageli lepingutes kokku uue definitsiooni ja tagajärjed ning seda isegi olukordades, kus selleks puudub mistahes vajadus või mõistlik põhjus. Oluline on enda lepingud üle kontrollida.
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mitte igasugust lepingu täitmata jätmist ei saa vabandada vääramatu jõuga. Nii näiteks on Riigikohus asunud seisukohale, et üldiselt ei ole rahaliste kohustuste täitmata jätmine vääramatu jõuga vabandatav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-50-06). Vääramatu jõu alla võiks aga minna näiteks olukorrad, kus karantiini tõttu on suur osa töötajatest töökohast eemal ning seetõttu tootmisprotsess seiskunud või liikumispiirangute tõttu tarned peatunud, mille pärast ei ole võimalik lepingus ette nähtud kaupu valmistada või teenuseid osutada. Kõik olukorrad, kus teenuse osutamine või kauba müük ei osutu viiruse tõttu võimalikuks või on oluliselt raskendatud, on potentsiaalselt vääramatu jõu kohaldamisalas.
Vääramatule jõule tugineval lepingupoolel on erandlikult õigus kogu vääramatu jõu aja jooksul enda kohustusi mitte täita, mistõttu on keeruline temalt nõuda leppetrahvi või kahju hüvitamist. See tähendab seda, et vääramatu jõud vabandab kohustuse rikkumist vaid seni kuni vääramatu jõud kestab. Lisaks on lepingupoolel kohustust teavitada teist poolt sellest, et vääramatu jõud võib tema kohustuse täitmist takistada. Juhul, kui lepingupool ei teavitanud teist poolt õigeaegselt vääramatu jõu esinemisest ning sellest, et vääramatust jõustu tingitud põhjustel on ohus ka lepingujärgsete kohustuste täitmine, võib ta kohustuse rikkumise eest siiski vastutada. Samuti on võimalik kahju hüvitamise nõue, kui on teada, et lepingupartner ise ei teinud midagi selleks, et vääramatu jõu mõjudest tulenevaid mõjusid ära hoida või vähendada nende kahju miinimumini.
Rusikareegel on see, et vääramatu jõud ei tähenda võlgniku jaoks õigust lepingut valimatult ja kõiges rikkuda. Seda, mida tal on võimalik teha, peab ta siiski tegema.
Võlaõigusseadus annab lepingupooltele asjaolude olulisel ning ettenägematul muutumisel õiguse ka lepingut muuta ning kui see pole võimalik, siis sellest taganeda või leping üles öelda. Sellisel juhul peavad olema lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja lepingupoolte kohustused olulisel määral muutunud, mistõttu ühe lepingupoole kohustuse täitmise kulud on suurenenud oluliselt või teise lepingupoolelt lepinguga saadu väärtus on oluliselt vähenenud. Lepingust taganemine või lepingu üles ütlemine on aga võimalik siis, kui lepingu muutmine ei ole võimalik või see ei ole lepingupoole jaoks mõistlik. Kindlasti tuleb lepingu muutmiseks või lõpetamiseks esmalt esitada lepingupartnerile vastavasisuline ettepanek.
Vääramatu jõu puhul on kõige olulisem lepingupoolte ausus ja suhtlus. Parim viis probleemide vältimiseks on enda partneritele probleemide tekkimisel juba aegsasti nendest teada anda ning avatult võimalikest riskidest rääkida. Ainult sellisel juhul on võimalik ka teisel lepingupoolel enda riske maandada ning enda võimalikku tekkivat kahju vähendada.
Parim vaidlus on ära hoitud vaidlus ning tänases koroonaviirusest tingitud eriolukorras on veel võimalik ennetada olulist osa paratamult tekkivatest lepingulistest vaidlustest.
