Büroo logo

Lepingu sõlmimine enampakkumisel


Enampakkumine on oma olemuselt müügiprotsess, kus isikud, kes tunnevad müüdava eseme või teenuse vastu huvi, esitavad hinnapakkumisi, et vastav ese või teenus endale saada. Enampakkumisi kasutatakse mitmes populaarses müügiportaalis, kuid neid kasutatakse ka nt täitemenetlustes ning pankrotivara müügiks. Enampakkumise võitjaks on parima pakkumise esitanud isik. Enampakkumisel loetaksegi leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Teistsugusel kokkuleppel on võimalik lepingu vormistamine ka pärast enampakkumise läbiviimist.


Enampakkumise sisuks on hinnapakkumiste tegemine. Pakkuja on oma pakkumisega seotud kuni parema pakkumise tegemiseni. See tähendab, et isik, kes on juba pakkumuse teinud, ei saa seda tagasi võtta ega selle sisu muuta. Müüjal tuleb parimale pakkumusele anda mõistliku aja jooksul nõustumus, kui seda ei tehta, siis lõpeb pakkuja seotus tehtud pakkumusega pärast mõistliku aja möödumist. Kui parim pakkumine selgitatakse korraldaja otsusega, siis lõpeb seotus pakkumusega alles tingimustes ettenähtud aja möödudes, mõistliku aja möödudes või otsuse avaldamisel.


Pakkumismenetluse korraldajal on kohustus valida parim pakkumine ka juhul kui tehtud on mitu võrdset parimat pakkumist. Sellisel juhul tuleb korraldajal teha heas usus ja protseduurireegleid järgides valik parimate pakkumiste vahel. Juhul, kui enampakkumise korraldaja keeldub parimale pakkumusele nõusoleku andmisest, siis on parima pakkumuse teinud isikul õigus nõuda temaga lepingu sõlmimist. Kui korraldaja siiski keeldub sellest, siis on parimal pakkujal isikul õigus pöörduda kohtusse. Tegemist on üsna tavaliste vaidlustega müüja ja enampakkumisel osalejate vahel.


Elektroonilistele eraõiguslikele enampakkumistele laienevad lisaks korraldajate poolt välja töötatud tingimused. Kuna võlaõigus on valdavalt dispositiivne ehk kokkuleppeline, võivad need tingimused olla seaduses sätestatust üsna erinevad. Selle juures tuleb korraldajal aga arvestada tarbijakaitseregulatsiooniga, eelkõige et need tingimused ei oleks ostjale üllatuslikud ega teda ebamõistlikult kahjustavad.


Heauskne omandamine


Enampakkumisel omandatud asjadele kehtib üks oluline erand, võrreldes tavalise müügiga. Asjaõigusseadus § 95 lg 3 järgi ei ole võimalik asja heauskselt omandada, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. See põhimõte ei kehti avalikul enampakkumisel omandatud asjade suhtes. Seega on avalikul enampakkumisel võimalik heauskselt omanda ka varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahtevastaselt tema valdusest välja läinud asju. Selle põhjenduseks on toodud, et avaliku enampakkumise korral ei ole omandajal võimalik kindlaks teha asja päritolu. Siiski ei tohi asja omandaja olla pahauskne. See tähendab seda, et kui asja omandaja teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda, siis ei ole pakkuja asja siiski heauskselt omandanud ning asja esialgsel omanikul on õigus asi välja nõuda.


Vastutuse piirangud


Eraldi tähelepanu tuleb pöörata sellele, et täitemenetluses enampakkumisel sõlmitud müügilepingu korral on ostja õiguskaitsevahendid oluliselt piiratud, kuna tal ei ole õigust tugineda müüdud asja puudustele. Selline piirang tuleneb täitemenetluse seadustiku § 103 lõikest 2. See tähendab, et ostja ostab asja sellisena nagu see talle paistab ning võtab enda kanda kõik sellega seonduvad riskid. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks müük kohtutäituri enampakkumisel toimub sageli odavama hinnaga kui müük tavalise müügilepinguga.

Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv