Maksekäsu kiirmenetlus


1. Mida kujutab endast maksekäsu kiirmenetlus?


Võlgade sissenõudmine on ebamugav protsess nii võlgnikule kui ka võlausaldajale. Seepärast tasub enne kohtusse pöördumist kaaluda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.


Maksekäsu kiirmenetluse peamiseks tunnuseks on suur formaliseeritus ja asjaolu, et menetluse käigus tõendeid ei hinnata. Maksekäsu kiirmenetlus on menetlusvorm, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Maksekäsu kiirmenetluses põhi- ja kõrvalnõuded (viivis ja intress) ei tohi ületada 6400 euro piiri. Elatise puhul ei tohi nõue ületada 405 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapse vanemana lapse sünniakti. Lisaks ei saa maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda ka mittevaralise kahju (näiteks au teotamine) hüvitamist ega esitada nõuet korraga mitme võlgniku vastu kui kohustus ei tulene samast alusest või kohustusest. Avaldust ei saa esitada juhul, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot.


Maksekäsu kiirmenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates 10 tööpäeva jooksul (ehkki praktikas võib see võtta kauem aega) ilma tõendeid sisuliselt hindamata. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mistõttu on võimalik kiiresti ja madalamate kuludega saada kohtult võlgnikule makseettepanek, mis on igas praktilises mõttes samaväärne kohtuotsusega. Oluline on siinkohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg.


2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine


Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada ainult elektroonilise portaali e-toimiku kaudu. Kui maksekäsu kiirmenetluse formaalsed eeldused on täidetud (st on esitaud arusaadav ja lubatud nõue ning on tasutud riigilõiv), teeb kohus võlgnikule makseettepaneku.


Kui võlgnik esitab makseettepanekule kohtu poolt antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik.


Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu võlgnevuse sissenõudmise kohta. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Võlgnikul on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule.


Võlgnik võib määruskaebuses tugineda sellele, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.


Lisaks on alati võimalik, et võlgnik tunnustab nõuet, kuid ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline nõutud summat korraga tasuma. Sellisel juhul on avaldajal ja võlgnikul võimalik leppida kokku maksegraafikus. Kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus koos maksekäsu tegemisega kinnitada ka maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Koos maksekäsuga kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina.


3. Avalduse esitamise meelespea


Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasub avaldaja riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Elatise nõudmisel avaldajalt riigilõivu ei nõuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab nõude rahuldamisel võlgnik. Samuti juhul, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on pärast avalduse esitamist võla tasunud.


Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.


Kohus jätab määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kui:

  1. selline menetlus ei ole seadusega lubatud (nt on tegemist mittevaralise nõudega);

  2. avaldus ei vasta nõuetele;

  3. makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;

  4. avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul;

  5. ilmnevad menetluse peatumise alused (eelkõige teine menetlus).

Juhul, kui maksekäsu kiirmenetluseavaldus jäetakse rahuldamata, siis rahuldamata jätmise määrust ei saa edasi kaevata. Küll aga on avaldajal õigus esitada sama nõue hagimenetluses või esitada uus maksekäsu kiirmenetluse avaldus.


4. Kokkuvõte


Lõpetuseks tasub võlausaldajal kaaluda suuremate summade puhul maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel kaasata juriidiline nõustaja. Selliselt väldib võlausaldaja riski, et avaldus on esitatud puudutustega ja samuti on võlgniku vastuväite esitamisel võimalus saada koheselt õigusabi edasiste menetluslike sammude tarbeks.



Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv