Büroo logo

Maksukohustuse aegumine


Maksukohustuse aegumisel tuleb arvestada kaht aspekti. Esiteks, kui kaua on maksuhalduril õigus maksukohustust määrata ning teiseks kui kaua on tal õigus seda sisse nõuda. Vaatleme vastavaid küsimusi ükshaaval.


Maksusumma määramise aegumine


Juhul, kui maksukohustuslane ei ole deklareerinud oma makse korrektselt, ta on jätnud tasumata maksuvõla või rikkunud maksukohustust, siis määrab maksukohustuse suuruse maksuhaldur. Seejärel teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse.


Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Juhul, kui isik on jätnud maksusumma tahtlikult tasumata või kinni pidamata, sealhulgas maksuvõla tekkimisel maksualase kuriteo korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel arvutati maksusumma valesti.


Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust (nt maamaks), on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta.


Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.


Arvestada tuleb ka sellega, et teatud juhtudel maksusumma määramise aegumine peatub:


  1. kui tähtaja viimase kuue kuu jooksul ei õnnestu vääramatu jõu tõttu maksusummat määrata, kuni seda takistavate asjaolude äralangemiseni;

  2. maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni;

  3. väärteoprotokolli koostamisest kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumise või menetluse lõpetamise päevani;

  4. kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani;

  5. üheks aastaks, arvates esitamata maksudeklaratsiooni esitamisest või esitatud maksudeklaratsiooni parandamisest, kui maksukohustuslane vähem kui aasta enne maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist esitab maksudeklaratsiooni või parandab seda.

  6. topeltmaksustamise kaebuse vastuvõtmisest kuni selle lõpliku lahendamiseni.

Maksuvõla sundtäitmise aegumine


Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub maksukorralduse seaduse ning täitemenetluse sätete järgi. Maksuvõla sundtäitmine on lubatud järgmistel juhtudel:

kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav;

  1. nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud;

  2. maksuvõlg ei ole ajatatud;

  3. maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud;

  4. haldusakti täitmist ei ole peatatud.

Sundtäitmine aegub, kui seda ei ole õnnestunud viie aasta jooksul lõpule viia. Kehtiva tõlgenduse järgi maksuvõla sundtäitmisele andes aegumine katkeb ja algab uuesti järgmise aasta 1. jaanuarist ning aegub sellest viie aasta möödudes.


Maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on 5 aastat. Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise (täitemenetluse lõpetamise) aastale järgneva aasta 1 jaanuarist. Tuleb täheldada, et maksukorralduse seaduses on maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise eriregulatsioon, mistõttu ei kohaldu aegumise ja selle katkemise üldine regulatsioon, mis sisaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduses.

Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv