Büroo logo

Mis on leppetrahv ja kuidas seda nõuda?


Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Erinevalt sagedasest eksiarvamusest ei tulene leppetrahvi nõudeõigus otse seadusest, vaid see eeldab poolte vahelist kokkulepet. Seaduses ei ole ette nähtud leppetrahvi kokkuleppele kohustuslikku vormi, kuid nagu kokkulepetega ikka, on alati parem kui selline kokkulepe on kirjalik.


Leppetrahv võib olla nii ühekordselt tasutav konkreetne rahasumma (nt 10 000 eurot), protsent teatud summast (nt 10% lepinguhinnast) või ka perioodiline rahaline kohustus (nt X eurot iga tähtajaga viivitamise päeva võrra). Leppetrahvi sätteid kohaldatakse ka tegudele, mida peab kohustust rikkunud pool tegema oma rikkumise heastamiseks. Selliseks teoks võib olla näiteks asja üleandmine, töö tegemine, või parandamine.


Leppetrahvil on kaks funktsiooni: survefunktsioon, mille eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine, ning kahju hüvitamise funktsioon. Ehkki leppetrahvi suurus ei pea vastama tegelikule kahjule, võib kahju sootuks puudumine välistada ka lepptrahvinõude.


Leppetrahvinõude eeldused


Leppetrahvi nõudmiseks on vajalik sellekohane eraldi kokkulepe, kuivõrd leppetrahvinõue ei tulene otse seadusest. Poolte vahel sõlmitud leping peab olema kehtiv ning sellega koos ka leppetrahvi kokkulepe. Leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine või tühistatav näiteks siis, kui see on heade kommete, avaliku korra või seadusega vastuolus või kui leping on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõju all.


Leppetrahvi saab nõuda, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevad kohustust, mille eest on ette nähtud leppetrahv. Rikutud kohustus võib olla lepingus määratletud ka väga üldiselt, näiteks, et leppetrahvi kohaldatakse igasuguste lepinguliste kohustuste rikkumisel. Parem on aga siiski sätestada konkreetne regulatsioon. Näiteks: kui võlgnik rikub kohustust X, peab ta maksma leppetrahvi summas Y eurot. Leppetrahve võib ka diferentseerida. See tähendab, et sama leping võib ette näha erinevaid leppetrahve erinevate kohustuste rikkumise puhuks.


Oluline on märkida, et kui leppetrahv muutus sissenõutavaks enne lepingust taganemist või lepingu üles ütlemist, siis on võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavaks muutnud leppetrahvi ka peale lepingust taganemist või üles ütlemist ning lepingu erakorraline lõpetamine ei välista leppetrahvinõuet. Siiski ei laiene leppetrahv pärast lepingu lõpetamist tekkinud kohustuste rikkumisele, va juhul kui poolte vahel on sõlmitud vastav kokkulepe.


Leppetrahvi ei saa alati nõuda


Leppetrahvi ei saa nõuda, kui rikkumine on vabandatav, seda eelkõige vääramatu jõu korral, kuid pooled saavad iseenesest kokku leppida ka teisiti. Riigikohtu seisukoha järgi võib leppetrahvi nõude esitamine olla põhimõtteliselt vastuolus ka hea usu põhimõttega (RK 3-2-1-67-08 p 13). Seda eriti olukorras, kus leppetrahvi nõudev pool ei ole tegelikult kahju kandnud või kui nõutav leppetrahv on tegelikust kahjust väga olulisel määral suurem. Sellisel juhul võib esineda alus leppetrahvi vähendamiseks.


Leppetrahvi on teatud tingimustel võimalik vähendada


Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur siis võib kohus seda maksmiseks kohustatud poole nõudmisele vähendada mõistliku suuruseni. Leppetrahvi vähendamist peab maksmiseks kohustatud poolt kohtult taotlema, sest kohus ei saa seda teha enda algatusel. Leppetrahvi vähendamise nõue tuleb esitada juba esimeses kohtuastmes eelmenetluses ning seda ka juhul kui rikkumisele endale vastu vaieldakse. Leppetrahvi vähendamisel arvestatakse eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja tegelikku kahju, kuid ka lepingupoolte majanduslikku seisundit.


Leppetrahvi tuleb nõuda mõistliku aja jooksul


Oluline on silmas pidada, et leppetrahvinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Riigikohtu seisukoha järgi on mõistlikuks ajaks üldjuhul kolm kuud, kuid ka see võib teatud juhtudel olla ebamõistlikult pikk tähtaeg (RK 3-2-1-28-08 p 13). Kui leppetrahvi nõudmisest on võlgnikku teavitatud, võib leppetrahvinõude esitada aegumistähtaja jooksul. Nagu teistelgi lepingulistel nõuetel on leppetrahvinõude aegumistähtaja kestus üldjuhul kolm aastat. Kui leppetrahvi maksmise nõue esitatakse mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist kohtusse, siis ei pea esitama võlgnikule eraldi leppetrahvi nõudmise teadet.


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv