Osaühingu juhatuse liikme leping


Juhatuse liikme õigusi ja kohustusi reguleerib äriseadustik, kuid see ei keela juhatuse ja osaühingu omavahelisi kokkuleppeid. Ka ühingu põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikme tööülesanded. Vaatleme käesolevas artiklis, millal ja milliste tingimuste osas ei ole mõistlik jätta juhatuse liikme õigusi ja kohustusi vaid äriseadustiku määrata ning millal osaühingul mõistlik sõlmida juhatuse liikmega eraldi leping.


Juhatuse liikme leping – mis ja millal?


Juhatuse liikme lepingu on osaühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud leping, mis reguleerib osaühingu ja juhatuse liikme omavahelisi õigusi ja kohustusi, Tegemist ei ole töölepinguga töölepingu seaduse mõistes, vaid sellele kohaldub võlaõigusseadusest tulenev käsunduslepingu regulatsioon. Lisaks tuleb arvesse võtta äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohta käivaid sätteid.


Juhatuse liikme leping on mõistlik sõlmida olukorras, kus juhatuse liikmeid on rohkem kui üks või kui juhatuse liikmed ei kuulu omanikeringi. Juhul, kui osaühingul on vaid üks osanik ning sama isik on ka juhatuse liige, ei ole juhatuse liikme lepingu sõlmimine tavaliselt mõistlik.


Mida ja kuidas juhatuse liikme lepinguga reguleerida?


Äriseadustiku §-d 180-187 reguleerivad peaasjalikult osaühingu juhatuse liikme tööd ja vastutust. Juhatuse ülesandeks on juhtida ja esindada äriühingut, korraldada osaühingu raamatupidamist ja pidada osanike nimekirja. Seadus annab juhatuse liikmele üsna laiad volitused enda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, mistõttu on mõnikord vajalik neid täpsustada juhatuse liikme lepinguga. Kuivõrd juhatuse liikmele ei kohaldu töölepingu seadus, tähendab see seda, et ta ei saa nõuda ka sellest tulenevaid õigusi (nt puhkus, tööajanõuded, sotsiaalsed garantiid jms). Juhatuse liikme lepinguga on võimalik mitte ainult täpsustada juhatuse liikme ülesandeid ja vastutust, vaid näha juhatuse liikmele ette ka neid hüvesid, mis kaasnevad tavapärase töölepinguga.


Kokkuvõtlikult tuleks juhatuse liikme lepinguga reguleerida järgmisi küsimusi:

  1. Täpsemad tööülesanded. See on eriti oluline olukorras, kus juhatuse liikmeid on mitu ning vastutus jagunenud erinevate isikute vahel.

  2. Töö- ja puhkeaeg, puhkus. Juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat õigust ei puhkeajale ega puhkusele, mistõttu see võib vajada eraldi reguleerimist.

  3. Tasu, lisahüvitised, tagasimaksed ja preemiad ning nende maksmise kord. Juhatuse liige ei tohi otsustada neid küsimusi ise, mistõttu kõik tasu ja lisatasudega seotud küsimused peavad olema eraldi reguleeritud.

  4. Konfidentsiaalsuskohustused. Saladuse hoidmise kohustus tuleneb vahetult seadusest, kuid seadus ei ütle midagi selle kohta, milline konkreetse äriühingu teave on ärisaladus. Need küsimused on mõistlik reguleerida juhatuse liikme lepinguga.

  5. Konkurentsikeeld. Juhatuse liikme konkurentsikeeld tuleneb seadusest, kuid lepingus on mõistlik kirja panna konkreetsed keelatud tegevused, äriühingu konkurendid ning tagajärjed kohustuse rikkumise puhuks, nt leppetrahv.

  6. Juhatuse liikme vastutuse täpsustused. Siinkohal on mõistlik näha teatud rikkumiste eest ette leppetrahvid, sest leppetrahvi nõudeõigus ei tulene seadusest ning seda saab nõuda vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud.

  7. Ametiaeg, juhatuse liikme tagasikutsumise ja tagasiastumise tingimused. Seadusest tulenevalt valitakse juhatuse liige kuni kolmeks aastaks ning kui põhikiri seda võimaldab siis kuni viieks aastaks. Kui selles ei ole eraldi kokku lepitud, eeldatakse, et rakendub maksimaalne seaduses ette nähtud aeg.


Põhimõtteliselt on võimalik sõlmida juhatuse liikme leping ka suuliselt või e-kirjade või sõnumite vahetamise teel, kuna seadus ei sätesta juhatuse liikme lepingule kirjalikku vorminõuet, kuid alati on mõistlik sõlmida lepingud kirjalikult, et välistada hilisemaid vaidlusi selle üle, milles ikkagi täpselt kokku lepiti.


Äriühingu juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks õigustatud isik tuleb määrata kas osanike või nõukogu otsusega. Lepingu sõlmimiseks on oluline eeldus see, et osanikud või nõukogu on eelnevalt võtnud vastu otsuse, milles sätestatakse juhatuse liikme lepingu tingimused. Ka juhatuse liikme lepingu muutmisel tuleb esmalt kas osanike või nõukogu poolt vastu võtta sellekohane otsus ning alles seejärel on võimalik lepingut poolte kokkuleppel muuta.


Juhatuse liikme leping ja tööleping


Praktikas esineb olukordi, kus ühe isikuga on samaaegselt sõlmitud nii tööleping kui ka juhatuse liikme leping. See on tavapärane eelkõige siis, kui juhatuse liikmel on lisaks juhatuse liikme funktsioonile täita ka muid ülesandeid, eelkõige kui ta töötab osaühingus samal ajal ka spetsialistina. Riigikohtu praktika kohaselt on selline olukord lubatud, kuid töölepingu alusel tehtav töö ei tohi kujutada endast juhatuse liikme ülesannete täitmist (nt Riigikohtu 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05). Kuna spetsialisti ülesanded ei kattu juhatuse liikme funktsioonidega, on selline olukord lubatud.


Märkida tuleb, et tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga ning kui osaühing otsustab lõpetada ühe neist, ei tähenda see automaatselt ka teise lepingu lõppemist. Seega tuleb nii tööleping kui ka juhatuse liikme leping lõpetada mõlemal juhul eraldi ja nendel tingimustel, mis on konkreetse lepingu puhul seaduses ja lepingus sätestatud.


Juhatuse liikme lepingu lõppemine


Juhatuse liige kutsutakse tagasi osanike või nõukogu poolt, mistõttu erinevalt töölepingust ei pea juhatuse liikmele tema tagasikutsumisest ette teatama kui selles ei ole juhatuse liikme lepinguga eraldi kokku lepitud. Õigussuhe osaühinguga lõppeb sellest hetkest, mil juhatuse liige saab kätte enda tagasikutsumise otsuse. Juhatuse liige ei saa eeldada lahkumishüvitise maksmist, kuna see on võimalik üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Praktikas on sellised kokkulepped tavalised.


Kokkuvõte


Kokkuvõtlikult ei ole juhatuse liikme lepingu sõlmimine küll kohustuslik, kuid kui jätta ühemehe-ettevõtted kõrvale, on see reeglina vajalik, kuna see annab nii juhatuse liikmele kui osaühingule õiguskindluse, mida täpselt võib ja peab juhatuse liige tegema ning mida on tal õigus selle eest saada.

Featured Posts
Recent Posts
Archive
Search By Tags
Follow Us
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square
  • LinkedIn Social Icon
  • Twitter Social Icon
  • Google+ Social Icon