Büroo logo

Vääramatu jõud


Kui keegi rikub oma kohustusi, saab reeglina kohaldada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, kuid mitte alati. Õiguskaitsevahendite kasutamine on oluliselt piiratud kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine on vabandatav eelkõige siis kui esineb vääramatu jõud ehk force majeure.


Vääramatu jõud on asjaolu, mis on võlgniku mõjuulatusest väljaspool ning mille kulgu võlgnik mõjutada ei saanud. Vääramatul jõul on neli peamist elementi, mis kõik peavad olema täidetud, mis kõik peavad olema täidetud selleks, et lugeda seda vääramatuks jõuks:


  1. Esineb takistav asjaolu, mis takistab võlgnikul kohustuse kohast täitmist.

  2. Võlgnik ei saanud selle teket mõjutada. See tähendab, et takistav asjaolu ei ole tekkinud võlgniku poolse tegevuse või tegevusetuse tulemusena. Võlgniku mõju alla kuuluvateks loetakse üldiselt võlgniku enda tegevusega seotud riskid, sh ka tema lepingupartnerite tegevus.

  3. Takistava asjaolu saabumine ei olnud ettenähtav. See tähendab, et saabuv asjaolu peab olema ootamatu ning mõistlikult ei saa eeldada, et võlgnik oleks pidanud vastava asjaolu saabumisega arvestama. Takistava asjaoluga arvestamise ajaliseks hetkeks loetakse lepingu sõlmimist või lepinguvälise kohustuse tekkimist.

  4. Võlgnikult ei saa mõistlikult oodata, et ta oma tegevusega saaks takistavat asjaolu vältida või kuidagi ületada.


Vääramatu jõuna saab käsitada erakordset ja antud asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võivad eelkõige olla erinevad loodusjõud, sest nende üle puudub inimestel kontroll ning neid ei saa ka ära hoida. Siiski on vääramatuks jõuks ainult need loodusjõud, mida ei saa mõistlikult ette näha. Seega ei saa vääramatuks jõuks lugeda igat tormi. Näiteks on Riigikohus leidnud, et tuulepuhang keskmise kiirusega 7-10 m/s, puhanguti 21 m/s ei ole Eesti mõistes nii erakordne asjaolu, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks (RK 3-2-1-111-03). Ootamatu maru, tornaado, vesipüks vms. siiski on reeglina vääramatu jõud.


Samas peab arvestama ka üldise hoolsuskohustusega. Näiteks kui ootamatu ja tugev torm (mis iseenesest on vääramatu jõud) kukutab maja peale puu, tuleb hinnata ka seda, kas mõistlik isik oleks sellise ohtliku puu pidanud varem maha võtma. Seda eriti olukorras, kus puu on vana või haige.


Vääramatuks jõuks võivad olla ka sellised asjaolud nagu sõda, streik, tulekahju või pandeemia. Siiski ei ole vääramatuks jõuks need asjaolud, mis kuuluvad võlgniku vastutussfääri. Võlgniku vastutussfääri kuulub eelkõige tema enda majandustegevus. Seega ei peeta vääramatu jõu asjaoluks näiteks tarnehäireid, streiki, mis toimub ainult võlgniku ettevõttes, ega võlgniku lepingupartneritest tulenevaid asjaolusid.


Erandina võiks vääramatuks jõuks lugeda ka avaliku võimu ootamatut tegevust.


Vääramatu jõu asjaoluks võivad olla ka muud asjaolud, mis vastavad eelpool toodud kriteeriumitele. Selleks võib olla näiteks ootamatu raske haigus või õnnetus.


Vääramatu jõud on olemuslikult ajutine ning võlgnikul on õigus tugineda vääramatu jõule vaid nii kaua, kui vääramatu jõud või sellest tulenevad asjaolud reaalselt kohustuse täitmist takistavad. Näiteks võib tulekahju takistada tehase tööd oluliselt pikemat aega kui põlengu enda kestus, kuna pärast seda on vaja kõrvaldada tulekahjust tekkinud kahjustused. Sellisel juhul on kohustusega viivitamine vabandatav vääramatu jõu vahetu mõju ajal ning mõistliku aja jooksul pärast selle mõjuperioodi lõppu.


Nagu eelnevalt öeldud, on vääramatu jõu peamine tagajärg rikkumise vabandatavus. Sellisel juhul ei ole võlgnik kohustuse rikkumise eest vastutav, ehkki selline vastutuse puudumine on mõnevõrra illusoorne. Nimelt vabastab vabandatavus võlgniku peamiselt kahju hüvitamise nõudest ning viivisenõudest, kuna ülejäänud õiguskaitsevahendeid (kohuse täitmisest keeldumine, lepingust taganemine ja ülesütlemine ning hinna alandamine) saab endiselt rakendada.


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv