Sõiduauto ostmisel mõeldakse eelkõige auto mudeli, varustuse ning edasiste kulutuste peale. Tihti jäetakse tähelepanuta aga ostu-müügiprotsess, mis on juriidiliselt samuti oluline, et soetatud autot saaks ka edaspidi probleemideta kasutada. Müüjaks eraisik või professionaalne automüüja Tarbijaõigusi tuntakse üha enam, kuid tihti on tähelepanuta jäänud, et tarbijaõigused rakenduvad üksnes juhul, kui asi on ostetud kauplejalt, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses ehk ettev

Vahel soovivad kliendid ebaõnnestunud äritehingu korral pöörata enda nõuet vastaspoolel oleva äriühingu juhatuse liikme vastu. Inimlikult on see arusaadav, sest keegi peab ju neile tekitatud kahju eest vastutama. Ometigi ei ole see nii lihtne. Lihtsalt asjaolu, et lepingu teine pool on äriühing, ei anna veel alust juhatuse liikme vastu nõuete esitamiseks. Äriühingu võlausaldajal tekib õigus võlgniku juhatuse liikme vastu nõuete esitamiseks eelkõige siis kui juhatuse liige on

Rahaliste kohustuste sissenõudmine on ebameeldiv protsess lisaks võlgnikule ka võlausaldajale ning selles on omajagu nüansse, mida võlausaldajal tasub jälgida. Esmalt on oluline selgeks teha, et võlaõigusseaduse järgi ei saa nõuda võlga igal ajal. Seda on võimalik teha üksnes juhul, kui see on muutunud sissenõutavaks, näiteks on saabunud kohustuse täitmise tähtpäev. Seega pole võimalik nimetada võlaks mitte igat kohustust, vaid üksnes selliseid, mida ei ole õigel ajal täidetu