Praktikas on üsna tavalised nn 50/50 äriühingud, kus osaühingu osad (harvemini aktsiaseltsi aktsiad) kuuluvad kahele äripartnerile võrdselt. Tegemist on väga hea koostöövormiga, kui äripartnerite omavaheline läbisaamine on hea ning otsused võetakse vastu konsensuslikult. Selline äriühing on aga absoluutne nuhtlus kui äripartnerite huvid ja seisukohad lähevad aja jooksul lahku. Kuna kummalgi omanikul ei ole sel juhul häälteenamust, muutub äriühingu juhtimine võimatuks. Patisei

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Erinevalt sagedasest eksiarvamusest ei tulene leppetrahvi nõudeõigus otse seadusest, vaid see eeldab poolte vahelist kokkulepet. Seaduses ei ole ette nähtud leppetrahvi kokkuleppele kohustuslikku vormi, kuid nagu kokkulepetega ikka, on alati parem kui selline kokkulepe on kirjalik. Leppetrahv võib olla nii ühekordselt tasutav konkreetne raha

Suur osa tänasel päeval sõlmitud lepingutest on sõlmitud tüüptingimusel. Nii on tüüptingimusteks näiteks eelnevalt väljaprinditud lepingublanketid või stendidele ja akendele riputatud tingimused. Ostes rongi- või bussipileti annab ostja oma nõustumuse tüüptingimustele, mis saavad sõlmitud lepingu osaks. Samuti on tüüptingimused laialdaselt kasutusel näiteks laenu- ja kindlustuslepingute üldtingimustes. Ometigi ei ole need lepingud alati kehtivad. Leping on sõlmitud tüüptingim

Enampakkumine on oma olemuselt müügiprotsess, kus isikud, kes tunnevad müüdava eseme või teenuse vastu huvi, esitavad hinnapakkumisi, et vastav ese või teenus endale saada. Enampakkumisi kasutatakse mitmes populaarses müügiportaalis, kuid neid kasutatakse ka nt täitemenetlustes ning pankrotivara müügiks. Enampakkumise võitjaks on parima pakkumise esitanud isik. Enampakkumisel loetaksegi leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Teistsugusel kokkuleppel on võ

Töölepingu seadusesse võeti 1. augustil 2022. a üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Direktiiv näeb töötingimustele ette uued miinimumnõuded, mille eesmärgiks on suurendada kindlust töösuhetes ning ühtlasi kaitsta töötajaid. Järgnevalt on käsitletud töölepingu seaduse olulisemaid muudatusi. Töötaja kaitse ebasoodsa kohtlemise eest Töölepingu seadust täiendati uue paragrahviga 21. Sätte eesmärgiks on tag

Vanemate ja laste omavahelised õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest nende vanematest. Lapse ema tuvastamine on reeglina probleemivaba, kuid isaduse tuvastamine võib kätkeda endas erinevaid õiguslikke probleeme. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Eeldatakse, et lapse eostas mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud. Nagu iga õiguslik eeldus, on ka see eeldus kohtulikult ümber lükatav. Isaduse omaksvõtt Isadus on võim

Kui keegi rikub oma kohustusi, saab reeglina kohaldada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, kuid mitte alati. Õiguskaitsevahendite kasutamine on oluliselt piiratud kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine on vabandatav eelkõige siis kui esineb vääramatu jõud ehk force majeure. Vääramatu jõud on asjaolu, mis on võlgniku mõjuulatusest väljaspool ning mille kulgu võlgnik mõjutada ei saanud. Vääramatul jõul on neli peamist elementi, mis kõik peavad olema täidetud, mis kõik peavad olem

Veeavariid on vanemates kortermajades tavaline nuhtlus. Roostest auklikud, halvasti ühendatud või ummistustest ja survest lõhkenud torud võivad tekitada väga suurt kahju. Tavaliselt rikub veekahju siseviimistluse, kuid vesi võib sattuda konstruktsioonidesse ning põhjustada oluliselt hullemaid tagajärgi. Halvemal juhul vajab kahjustatud korter vajada kapitaalremonti. Käesolevas artiklis vaatleme, kuidas selliseid nõudeid lahendatakse. Esmalt tuleb märkida, et veeavariidest tek