Käendus on üks isikliku tagatise põhiliike. Isikliku tagatisega on tegemist seetõttu, et käendaja vastutab kohustuse täitmise eest oma varaga. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ehk põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sisuliselt omandab võlausaldaja käenduse kaudu senise võlgniku vastu suunatud nõude kõrval uue ja samasisulise nõude ka käendaja vastu. Käendaja vastutust reguleerib VÕS § 145. Sündmust, mis tekitab käenda

Rahalise kohustusega viivitamisel tuleb võlgnikul maksta viivist ehk viivitusintressi. Lepingupooled võivad viivisemääras eelnevalt kokku leppida. Kui poolte vahel vastav kokkulepe puudub, siis kohaldatakse seadusjärgset viivisemäär. Võlgnikku ebamõistlikult kahjustav viivisemäära kokkulepe loetakse tühiseks. Viiviseintressi mõistlikkuse hindamisel eristatakse kahte tüüpi lepinguid. Esiteks tarbijalepingud ning teiseks majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingud. Käe

Viivist ehk viivitusintressi tuleb võlgnikul maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Viivis on üks intressi alaliike. Lepingupooled võivad viivisemääras kokku leppida või kui kokkulepe puudub, siis rakendub seadusjärgne viivisemäär. Ehkki pooltel on õigus viivisemääras kokku leppida, loetakse võlgnikku ebamõistlikult kahjustav viivisekokkulepe tühiseks Viiviseintressi mõistlikkuse hindamisel eristatakse kahte tüüpi lepinguid. Esiteks tarbijalepingud ning teiseks ma

Abiellujaid ootab lisaks igavesele armastusele ees otsus, kuidas edaspidi vara jagada. Seetõttu tuleb otsa vaadata kõigile võimalikele variantidele, et tagada mõlema abikaasa kindlustunne tuleviku osas ning leida just endale sobivaim lahendus. Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe. Vaatame neid variante lähemalt. Ühisvara on abikaasade jaoks kõige tavalisem valik – selli

Üürikorterite valik kinnisvaraportaalides on meeletu. Korterit üürides on põhiline rõhk üürnikukohustuste määramisel ning väiksema tähelepanu osaliseks jäävad üürileandja enda ülesanded. Üürileandja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasasja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri. Üürileandja põhikohustused on järgmised. Esiteks peab üürileandja andma üürieseme üürnikule lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis õigel ajal j

Testament on vahend, mille abil saab pärandaja (edaspidi testaator) kindlustunde, et peale surma toimitakse tema varaga tema soovide kohaselt. Testamendi saab koostada testaator isiklikult ning tegemist on ühepoolse tehinguga. Paljud aga ei tea, et testamendi tegemiseks on kaks liiki – võimalik on kas notariaalne või kodune testament. Nende liikide eristamise puhul on oluline asjaolu, et notariaalsele ja kodusele testamendile kehtivad erinevad vorminõuded. Vorminõuete järgimi