top of page
Büroo logo

Õppepuhkuse õiguslikud probleemid


Ehkki töötaja õigus õppepuhkusele tuleneb töölepingu seaduse § 67 lõikest 1, reguleerib õppepuhkust, selle andmise korda, kestust ja tasu täiskasvanute koolituse seadus ehk TÄKS.


Õigus õppepuhkusele on üks töötaja olulisemaid õigusi, mis ei sõltu sellest, kas ta töötab täis- või osakoormusega. Vastav õigus ei ole ka töötajatele ainuomane, vaid see rakendub ka avalikele teenistujatele. TÄKS ei ütle mitte midagi õppevormi kohta, mis tähendab seda, et õigus õppepuhkusele on kõigil töötajatel, kes omandavad põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust.


Kui õppepuhkust soovitakse täienduskoolitusel osalemiseks, on oluline, et täienduskoolituse pidajal oleks sellekohane tegevusluba või on esitatud majandustegevuse teade. Seda saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu. Vastav piirang on mõeldud selleks, et õigust täienduskoolitusele ei kuritarvitataks. Vastasel juhul võib nt töötajate kollektiiv moodustada ise juriidilise isiku, kes pakub täienduskoolitusi reedese ühise õllejoomise formaadis. Selle ärahoidmiseks ongi ette nähtud tegevusloa nõue. Samuti peavad koolitused põhinema õppekaval.


Täienduskoolituse osas on tööandjal õigus otsustada, kas täienduskoolitus on tööalane või on tegemist mittetööalase koolitusega ehk koolitusega, mis võib olla oluline töötajale, kuid mitte tingimata tööandjale. Tööandjal ei ole kohustust tasustada õppepuhkust mittetööalasel koolitusel osalemiseks.


Õppepuhkuse kasutamine


Õppepuhkuse kasutamisele on ette nähtud selged ajalised piirid:


  1. Tasemeõppes täienduskoolitusel osalemiseks 30 päeva aastas

  2. Ühekordselt täiendavad 15 päeva tasemeõppe lõpetamiseks

  3. Sisseastumiseksamite tegemiseks lähtuvalt nende tegelikust kestusest


Õppepuhkuse kasutamiseks tuleb tööandjale esitada vähemalt 14 päeva enne õppepuhkusele jäämist sellekohane kirjalik avaldus. Avalduses tuleb esile tuua, milleks õppepuhkust soovitakse: sisseastumiseksamite tegemiseks, tasemeõppel osalemiseks, selle lõpetamiseks või täienduskoolitusel osalemiseks. TÄKS ei seo õppepuhkuse aega nt eksamisessiooniga. Seetõttu saab töötaja võtta õppepuhkuse vajadusel ka muul ajal. Töötaja võib kasutada õppimiseks ka oma korralist puhkust. Loomulikult ei kaota see tema õigust õppepuhkusele.


Tööandja ei ole alati ja tingimusteta kohustatud õppepuhkuse avaldust aktsepteerima, kuid tema õigused õppepuhkuse lubamisest keeldumiseks on piiratud.


  1. Kui töötaja ei järgi 14 päevase etteteatamise kohustust. Siiski on tegemist vaid edasilükkava alusega. Nt kui töötaja soovib alustada õppepuhkust 10. märtsil, kuid teatab sellest tööandajale alles 1. märtsil, ei pea tööandja lubama töötajat õppepuhkusele kohe 10 märtsist, kuid tal ei ole ka alust keelduda õppepuhkuse lubamisest alates 14. märtsist.

  2. Teiseks erandiks on töötaja akadeemiline puhkus, v.a. juhul, kui akadeemiline puhkus ei takista (osaliselt) õppeainete läbimist. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt õppeasutuse kinnitust nii tasemeõppes osalemise kohta kui akadeemilise puhkuse kohta.

  3. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Nentida tuleb, et selle sätte otstarbekus on kaheldav, sest tööandja ei saa töötajal keelata puhkepäevadel õppimist.

  4. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest ka ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.


Õppepuhkuse tasu


Õppepuhkus on tasuline puhkus ning tööandja peab maksma töötajale selle eest keskmist tasu. Samal ajal on tegemist ka tööandja ja töötaja jagatud vastutusega, sest töötajal on õigus õppepuhkusetasule vaid 20 päeva eest aastas. Õigus õppepuhkusele on tal aga 30 või enamgi päeva eest aastas kui sellele lisanduvad sisseastumiskatsed või tasemeõppe lõpetamine. See tähendab, et kui töötaja soovib kasutada pikemat õppepuhkust kui 20 päeva, on ülejäänud 10 päeva tasustamata.


Mittetööalase täienduskoolituse osalemise eest tööandja tasu maksma ei pea. Ka õppepuhkus sisseastumiseksamite tegemiseks on tasustamata puhkus.


Loomulikult võib tööandja töötajale vastu tulla ja maksta tasu ka selle aja eest, kuid sellekohast kohustust ta ei ole. Teiselt poolt väärib meelde tuletamist, et töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduvad kokkulepped on keelatud. Seetõttu ei või pooled töölepingus kokku leppida, et töötaja õigus õppepuhkusele või selle tasustamisele on piiratum kui seaduses ette nähtud. Selline kokkulepe on tühine.


Commenti


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv

bottom of page