top of page
Büroo logo

Öötöö ja töötamine riigipühadel


Öötöö ja öötöötaja


Töölepingu seaduse kohasel loetaks öötööks tööaega, mis langeb ajavahemikule kell 22.00 kuni 6.00.


Öötöötajaks loetakse töötajat, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast. Samuti töötajat, kes töötab ööajal vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest töötajast.


Senises kohtupraktikas on selgitatud, et öötöötajaks tuleb lugeda ka selline töötaja, kes töötab (summeeritud arvestuse alusel) seitsmepäevases ajavahemikus kokku 15 tundi ööajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016. a otsus nr 3-15-2607, p 10). Seega ei pea töötaja töötama 7-päevase ajavahemiku jooksul viiel päeval järjest vähemalt kolm tundi ööajal, et olla öötöötaja, vaid ta võib töötada ka  viiest tööpäevast kahel või kolmel päeval öösel eeldusel, et ööajale langeb vähemalt 15 töötundi. Ka selline töötaja on seaduse mõttes öötöötaja.


Öötööd ei ole lubatud teha alaealisel. Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00 ning 15-17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00, on tühine. Sellele on olemas ka erand: alaealine töötaja võib töötada kell 20.00 kuni 24.00, kui ta teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all. Erandi eesmärk on võimaldada alaealisel töötajal osaleda kultuuriprojektides, spordivõistlustel, etendusasutuste töös, mis toimuvad õhtusel ajal. Järelevalvet teostavaks täiskasvanuks ei pea olema alaealise seaduslik esindaja, vaid selleks võib olla ka muu täiskasvanud isik, kelle ülesandeks on jälgida alaealise töötamist.


Rasedate ja äsjasünnitanud naiste töötamise osas ei näe kehtiv õigus ette absoluutset öösel töötamise keeldu. Siinkohal tuleb arstil või ämmaemandal igal üksikjuhtumil hinnata, kas öösel töötamine on töötaja ja/või tema tulevase lapse tervist kahjustavad, töötajat liigselt koormav või muul viisil ebasobiv. Kui arst leiab, et öösel töötamine ei kahjusta raseda  ja äsjasünnitanud naise tervist, siis võib ka rase ja äsjasünnitanud naine öötööd teha. Vastupidises olukorras on töötajal õigus keelduda öötööst.


Öötöö piirangud


Kuna pikaajaline öösel töötamine on töötaja tervist kahjustav, näeb töölepingu seadus öötöötajate tööajale ette piirangu, mille eesmärk on töötaja pikaajalist ning regulaarset öösel töötamist piirata. Üldreegli kohaselt ei tohi öötöötajat kohustada töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. Vastupidine kokkulepe on tühine. Öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel tuleb seitsmepäevasest arvestusperioodist arvata välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega. Seega võib öötöötaja seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul töötada maksimaalselt 48 tundi.


TLS § 50 lg 2  näeb ette erireegli, mille kohaselt öötöötajat, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi kohustada töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Vastupidine kokkulepe on tühine.  Seega on tööaeg rangemalt reguleeritud nende töötajate puhul, kelle töökeskkonnas on sellised ohutegurid või kelle töö iseloom on selline, millega kaasneb negatiivne mõju öötöötaja tervisele.


TLS § 50 lg 4 võimaldab eeltoodust kõrvale kalduda ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused kumulatiivselt:

  1. vastav kokkulepe tuleneb töötajaga sõlmitud töölepingust või kollektiivlepingust

  2. tegu on Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg 3 nimetatud juhtumitega

  3. tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning

  4. tööaeg ei ületa keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.


Öötöö hüvitamine


Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal võimalik öötööd töötajale hüvitada kahel viisil:

  1. hüvitada öötöö rahas

  2. anda töötajale täiendavat vaba aega


Hüvitades öösel töötamise töötajale rahas, on tööandja kohustatud maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Samas on pooltel õigus kokku leppida ka selliselt, et töölepingus kokkulepitud töötasu sisaldab juba tasu ööajal töötamise eest. Viimasel juhul ei ole töötajal täiendavat õigust 1,25-kordsele töötasule ning tööandja ei pea töötajale täiendavat tasu ka maksma. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on oluline silmas pidada aga seda, et ööajal töötamise tasu võib töötaja töötasus sisalduda üksnes juhul, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on suurem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Vastupidine kokkulepe ei ole kooskõlas töölepingu seadusega, kuivõrd sellisel juhul ei sisalda töötasu lisatasu komponenti. Veelgi enam, kuna töölepingu seaduse kohaselt on töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, on selline kokkuleppe tühine ning töötajal on õigus nõuda tööandjalt öösel töötamise eest 1,25-kordset töötasu.   


Poolte kokkuleppel on võimalik kokku leppida ka selliselt, et tööandja hüvitab töötajale ööajal töötamise täiendava vaba aja andmisega.


Töötamine riigipühadel ning riigipühal tehtava töö hüvitamine


Riigipühad on üldiselt töövabad päevad ja nendel päevadel tööd ei tehta. Ometigi leidub töövaldkondi, kus töö katkestamine ei ole riigipühadel erinevatel põhjustel võimalik, mistõttu töötaja peab töötama ka riigipühadel. Kuna töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik teised riigis puhkavad ning peavad pühasid, on tööandjal kohustus riigipühal tehtav töö töötajale hüvitada.

Sarnaselt öötöö hüvitamisele, on ka riigipühal tehtavat tööd võimalik töötajale hüvitada kas rahas või täiendava vaba aja andmisega.


Hüvitades riigipühal töötamise töötajale rahas, tuleb tööandjal maksta töötajale 2-kordset töötasu. Kahekordselt tuleb hüvitada üksnes need töötunnid, mis langevad riigipühale. See tähendab, et olukorras, kus töötaja tööaeg algab tavalisel tööpäeval ning lõppeb riigipühal või vastupidi, tuleb tööandjal riigipühal tehtavad töötunnid hüvitada töötajale 2-kordse töötasu maksmisega ning ülejäänud töötunnid tasustada tavapärase töötasuga.


Poolte kokkuleppel on võimalik riigipühal tehtav töö töötajale hüvitada ka selliselt, et tööandja annab töötajale täiendavalt vaba aega. Tegemist on poolte õigusega mitte kohustusega. See tähendab seda, et kui töötaja ei soovi riigipühal tehtud töö hüvitamist täiendava vaba aja saamisega, on töötajal õigus keelduda tööandja sellekohasest ettepanekust ning selle asemel nõuda 2-kordset töötasu riigipühal tehtud töö eest.


Täpsem loetelu pühadest, millal töötamine tuleb töötajale täiendavalt hüvitada, on sätestatud pühade ja tähtpäevade seaduses.

Komentarze


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv

bottom of page