Büroo logo

Üürileandja õigused ja kohustused


Üürikorterite valik kinnisvaraportaalides on meeletu. Korterit üürides on põhiline rõhk üürnikukohustuste määramisel ning väiksema tähelepanu osaliseks jäävad üürileandja enda ülesanded.


Üürileandja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasasja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri. Üürileandja põhikohustused on järgmised. Esiteks peab üürileandja andma üürieseme üürnikule lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis õigel ajal ja õiges kohas. Teiseks on üürileandja kohustatud üürieset hooldama ja võimaldama üürnikule selle lepingujärgse kasutamise kogu lepingu kehtivuse ajal. Igapäevase koristamise ja pisiremondi kohustus lasub siiski üürnikul.


Saavutage võimalikult täpsed kokkulepped


Enne üürilepingu sõlmimist on oluline võimalikult täpselt kokku leppida selles, millistele tingimustele peab üüriese lepingu kehtivusajal vastama, samuti tuleb fikseerida ka eluruumi üldine seisukord. Kui üürieseme seisukorras on kokku lepitud, peab üürileandja tagama selle seisukorra säilimise. Kui pooled üürieseme omadustes kokku ei lepi, eeldatakse, et üürnik on nõus asja üürima sellises seisukorras, nagu see esmakordsel vaatamisel oli.


Üürileandja peab tagama, et üürnik saaks üürieset kasutada, näiteks peab üürileandja tagama üürnikule elu põhivajadused: vee, elektri ja kütte. See ei tähenda, et üürileandja peab nende eest maksma, kuid üürileandja peab tagama, et vajalikud tehnosüsteemid on olemas ja kasutuskorras.


Korrashoiukohustus ei lasu ainult üürileandjal, vaid see on jagatud mõlema osapoole vahel. Üürnikule jäävad pisikohustused, näiteks üüripinna koristamine ja lambipirni vahetamine. Kui üürieseme seisund üürileandmise ajaga võrreldes halveneb, on tegemist üürieseme puudusega. Kokkulepitud omaduste tagamiseks on üürileandja kohustus likvideerida tavapärase kulumise tagajärjed, näiteks nõudepesumasina remont või korteri siseviimistluse parandustööde tegemine, tapeedi kulumisel uue tapeedi panemine jne.


Kui üürnik teeb üüripinnal ise parendusi, peab ta nende osas üürileandjaga nõu pidama ning reeglina peab ta saama üürileandja nõusoleku. Siiski, kui parenduste tegemine on vajalik asja kasutamiseks, ei tohi üürileandja nõusoleku andmisest keelduda. Nii tekib üürileandjal kohustus maksta üürnikule parenduste eest mõistlikku hüvitist. Kui aga üürnik nõusolekut küsinud ei ole, ei teki üürileandjal hüvitamise kohustust isegi siis, kui ta oleks tegelikult pidanud nõusoleku andma. Erand tuleneb VÕS § 286 lõikest 1, mille alusel võib üürnik ilma kokkuleppeta tehtud muudatuste eest hüvitist nõuda, kui üürilepingu lõppemisel selgub, et tehtud parendused on asja väärtust oluliselt suurendanud.


Üüri tõstmine


Kui varasem õigus ei lubanud üürileandjal üüritasu suurust ühepoolselt tõsta, siis alates 2021. a algusest on üürileandjal selline õigus olemas tähtajatute üürilepingute korral. Üürileandja peab sellest üürnikku teavitama vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist. Teates peab sisalduma mitte ainult üüri tõstmise ulatus vaid ka üüri tõstmise põhjendus ja selle vaidlustamise kord. Senises kohtupraktikas on leitud, et üüri tõstmine võib olla majanduslikult põhjendatud, kui üürileandja kohustused seoses üüriasjaga suurenevad või eluruumi üüri keskmine turuhind on suurenenud. Tähtajalise üürilepingu puhul ei ole üürileandjal õigust ühepoolselt üürihinda tõsta.


Üüri ühepoolse tõstmise kohta loe ka https://www.abkl.ee/single-post/2021-aasta-algusest-kehtivad-muudatused-%C3%BC%C3%BCrilepingute-regulatsioonis-1


Üürileandja kohustused jäävad tihti tähelepanuta, küll aga on vaidluste vältimiseks mõlema osapoole huvides olla nendest teadlik. Üürilepingut sõlmides on äärmiselt oluline fikseerida üürieseme seisukord, kuna sellest lähtutakse korrashoiukohustuse täitmise hindamisel. Loomulikult peavad mõlemad pooled nii lepingut sõlmides kui seda täites käituma heas usus.


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv