Dividendide maksustamine


Tulumaksuseaduse (TuMS) § 18 lõike 2 kohaselt on dividend väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. TuMS § 50 lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis, arvestades §-s 501 sätestatud.


Arvestada võiks üldise (ehkki lihtsustatud) teadmisega, et kui raha on laekunud äriühingule, siis tulumaksu maksma ei pea. Eestis kehtib põhimõtteliselt kulumaks ehk maksustatakse jaotatud kasumit. Samuti tuleks arvestada sellega, et ehkki tulumaksuseaduses on tõesti kirjas, et tulumaks on 20%, ei ole juriidilise isiku puhul see alati nii. Seda selle pärast, et juriidilise isiku tulumaksu arvutatakse netosummalt. Kokkuvõttes on juriidilise isiku tulumaksu määr makstud dividendidelt vahemikus 16,28%-25%. Alates 2021. a ja edaspidi leitakse madalama määraga maksustatav kasum väljamakse aastale eelneva kolme aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse alusel. Kui mõnel aastal väljamakset ei toimunud, siis keskmise arvestuses loetakse väljamakse summaks null. Ülemaksustatud osale tuleb kohaldada tavamääraga maksustamist.


Alates 1. jaanuarist 2019. a alates kehtib TuMS § 4 lg 5 ja § 501 alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Residendist äriühing saab kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse ulatuses neljandal aastal dividendi maksustada madalama maksumääraga 14/86 (TuMS § 4 lg 5 ja § 50¹). Kui ettevõte ei ole eelneval aastal dividende jaotanud, siis puudub ka õigus kasutada madalamat maksumäära ning dividendidele tuleb kohaldada tavamäära. Madalamat maksumäära tuleb kohaldada kui see on võimalik, vastasel korral rakendub tavamäär. Tulumaksuseadus ei määra konkreetselt, kas ja mis ulatuses peab osanik saama madalama või tavamääraga maksustatud dividende.


Esindajakonto ehk väärtpaberikonto omanikud peaksid samuti pöörama tähelepanu oma tulude maksustamisele. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid isikute kohta, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid, vaid registrisse kantakse andmed esindajakonto omaniku kohta ja muud Eesti väärtpaberite keskregistri seadusega nõutud andmed. Seega peaks väärpabereid omav isik ise enne dividendide väljamaksmist teavitama panga kontohaldurit, kas väärtpaberid kuuluvad juriidilisele isikule või füüsilisele isikule. Määravaks on siinkohal asjaolu, et kui esindajakontol olevad väärtpaberid kuuluvad füüsilisele isikule, siis madalama maksumääraga (14/86) maksustatud dividendi maksmisel või edasimaksmisel tuleb täiendavalt kinni pidada tulumaks 7%. Kui dividendi väljamakse tegemisel ei ole teada, kas esindajakontol olevad väärtpaberid kuuluvad juriidilisele isikule või füüsilisele isikule, siis tuleb madalama maksumääraga dividendi maksmisel täiendavalt kinni pidada tulumaks 7%.


Füüsilise isiku dividenditulu maksustamine


Erinevate tululiikide (dividend- ja palgatulu) samaväärse maksustamise tagamiseks kuulub madalama määraga (14/86) makstatud dividendi väljamaksmise füüsilisele isikule täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7%-lise määraga (TMS § 41 p 7'2). Tulumaks kuulub kinnipidamisele nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud dividendi väljamakselt. Tulumaks peetakse kinni nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendidelt.


Tulumaks tuleb kinni pidada siis, kui äriühing jaotab enda teenitud kasumit, aga ka siis, kui äriühing on saanud teiselt Eesti äriühingult dividende, mis olid maksustatud madalama määraga (14/86), ja maksab omakorda neid dividende edasi füüsilisele isikule. Füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestusel võetakse arvesse kõik maksustatavad tulud, sh dividendid. Arvestada tuleb sellega, et juhul, kui isiku deklareeritud aastatulu ületab 14 400 eurot, võib see kaasa tuua täiendava tulumaksukohustuse.


Dividendi väljamaksmise kord


Äriseadustikus on täpsemalt reguleeritud dividendide väljamaksmise kord. ÄS § 157 lg 1 sätestab, et osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Sama paragrahvi lõike 3 sõnul ei tohi osanikele teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Dividendide väljamakse on lubatud kui täidetud on järgmised eeldused:


  • osaühingu osakapital peab olema täielikult sisse makstud;

  • majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud;

  • dividende võib välja maksta ainult majandusaasta aruandest näidatud jaotamata puhaskasumi summa ulatuses;

  • dividendi väljamaksed ei tohi raskendada ettevõtte maksevõimet;

  • dividende ei tohi välja maksta, kui ühingu majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks ühingu varast.


Füüsilisele isikule ei tohi tasu maksta ainult dividendidega


Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tasu, või makstakse seda väga vähe. Maksukorralduse seadus § 84 näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud juriidilisest vormist.


Tehingu õigusliku vormi mittearvestamise tagajärjeks on maksustamisel see, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad on saavutanud sama majandusliku tagajärje, kuid maksustamisel soodsama tulemuse. MKS § 84 alusel on võimalik dividende ümber kvalifitseerida näiteks töö- või teenustasuks ning maksustada vastavalt kas sotsiaalmaksu või käibemaksuga.


Kui ainuosaniku või osanike, kes täidavad samaaegselt juhatuse liikme ja/või töötaja ülesandeid, töötasu on oma tegevusalal tavaliselt makstav töötasu või selle lähedane, siis maksuhaldur maksuriski ei näe ning põhjust dividendi töötasuks ümberkvalifitseerimiseks ei ole. Kui aga ainuosanik või osanikud saavad oma tegevusala tavaliselt makstavast töötasust oluliselt madalamat tasu ja jaotavad äriühingu kasumit dividendidena, siis võib tegemist olla maksuriskiga. Selle tuvastamiseks on igal konkreetsel juhul vaja põhjalikumat analüüsi, kas keskmisest oluliselt madalama tasu maksmine on põhjendatud või mitte. Kui selgub, et väljamakstud dividend on asendatud töötasuga, siis on maksuhalduril alus saadud dividenditulu töötasuks ümber kvalifitseerida ja maksustada sotsiaalmaksuga.


Dividendide kajastamine raamatupidamises


Dividende tuleb deklareerida samaks tähtajaks (maksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks) kui tuleb esitada TSD deklaratsioon, mille lisas 7 on näidatud makstud dividendide summa (lahter 7010). TSD lisas 7 deklareeritakse kui palju dividende kokku maksti (lahter 7008), sellest madalama maksumääraga dividendi osa (lahter 7009) ja tavamääraga dividendi osa (lahter 7010). Lisaks tuleb esitada ka lisa INF1, kus näidata ära, kellele täpselt need dividendid maksti (isikukood, nimi, dividendide summa).


Riikidevahelised maksulepingud


Riikidevahelised maksulepingud võivad mitteresidendist füüsilise isiku dividendide väljamakse vabastada tulumaksu kinnipidamisest. Olenevalt riikide vahel sõlmitud maksulepingust võib maksuleping füüsilise isiku dividendide väljamakse:


  • vabastada tulumaksu kinnipidamisest (nt Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Gruusia, Jersey, Küpros, Mani saar ja Mehhiko on riigid, mille puhul residentsustõend vabastab tulumaksu kinnipidamisest) või;

  • vähendada tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni (Bulgaaria, Iisrael ja Makedoonia on riigid, kelle residentsustõend vähendab tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni).


Oluline on siinkohal märkida, et selleks, et isikule rakendataks maksulepingust tulenevat soodsamat maksumäära, tuleb isikul esitada tulumaksu kinnipidajale residentsustõend.



Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv