Büroo logo

Ebamõistlik viivisemäär tüüptingimustega tarbijalepingus


Viivist ehk viivitusintressi tuleb võlgnikul maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Viivis on üks intressi alaliike. Lepingupooled võivad viivisemääras kokku leppida või kui kokkulepe puudub, siis rakendub seadusjärgne viivisemäär. Ehkki pooltel on õigus viivisemääras kokku leppida, loetakse võlgnikku ebamõistlikult kahjustav viivisekokkulepe tühiseks


Viiviseintressi mõistlikkuse hindamisel eristatakse kahte tüüpi lepinguid. Esiteks tarbijalepingud ning teiseks majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingud. Käesoleva artikli fookuses on mõistlik viivisemäär tarbijalepingutes. Tarbijalepingud on lepingud, mille teiseks pooleks on tarbija. Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijalepinguks on näiteks laenuleping, mis on sõlmitud eraisiku ja panga vahel.

Tarbijalepingute ning majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute eristamine on oluline, kuna tarbijaid peetakse lepingus nõrgemaks pooleks ning seetõttu pakuvad seadused tarbijale suuremat kaitset kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele isikutele. Seetõttu lubatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes kõrgemat viivisemäära kui tarbijalepingutes.


Tarbijalepingud sõlmitakse reeglina tüüptingimustel. See tähendab, et lepingutingimusi ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud ning tingimusi kasutatakse teise lepingupoole suhtes. Tüüptingimustega on tegemist siis, kui ettevõte kasutab standardvorme. Näiteks sõlmitakse enamik laenu- või liisingulepinguid tüüptingimustel.


Tüüptingimustega sõlmitud tarbijalepingus peetakse ebamõistlikuks viivisemäära, mis ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära (Riigikohus 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 järgi on seadusjärgne viivisemäär VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 järgi kohaldatav intressimäär on leitav Eesti Panga kodulehelt. Alates 1. juulist 2016. a on intressimäär püsinud 0,00%. Seega on seadusjärgne viivisemäär käesoleval hetkel (juuli 2022. a) 8 % aastas ning kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24 % aastas.


Kui tarbijalepingus on kokku lepitud kõrgemas viivisemääras kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, siis on vastav kokkulepe eelduslikult tühine. Kokkuleppe tühisuse korral ei saa võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud viivisemäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda seadusjärgset viivist, mis nagu öeldud, on käesoleval hetkel on 8 % aastas.


Ebaproportsionaalse viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus ei muutu mõistlikuks ja kehtivaks ka siis, kui tüüptingimuste kasutaja jätab viivisenõude osaliselt sisse nõudmata või vähendab seda. Ka sellisel juhul on endiselt tegemist tühise tüüptingimusega, millele võlausaldaja ei saa tugineda, ning võlgniku viivitusel kohaldub seadusjärgne viivisemäär.


Praktikas sõlmitakse endiselt tarbijalepinguid, kus viivisemäärad on ebamõistlikult kõrged, nt 1 % tasumata summast päevas. Kui vaadata antud küsimuses Eesti kohtute praktikat, siis on kohtud põhimõttekindlalt rakendanud reeglit, et kui viivisemäär ületab tarbijalepingus kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära, siis on antud kokkulepe tühine ning kohaldamisele tuleb seadusjärgne viivisemäär. Kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlik, siis loetakse vastav kokkulepe tühiseks ning kohaldamisele tuleb seadusjärgne viivisemäär. See ei toimu siiski mingil viisil automaatselt, vaid võlgnik peab viivise vaidlustamiseks pöörduma kohtusse.








Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv