Büroo logo

Käibemaksukohustuslasena registreerimine


Alustavatel ettevõtetel on sageli küsimus kas registreerida end käibemaksukohustuslaseks või mitte. Selline küsimusepüstitus ei ole alati vabatahtlik, sest teatud tingimustel on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik. Alljärgnevalt vaatame, millal on võimalik ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida ning millal on see kohustuslik.


Käibemaks


Enne kui rääkida käibemaksukohustusest tuleb rääkida käibemaksust. Eestis kehtiv käibemaks on olemuslikult lisandunud väärtuse maks. Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidelt makstud maksu võrra. Käibemaksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksukoormuse lõppkandjaks on tarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu. Käibemaksu deklareerimiskohustus langeb aga ettevõttele, kes on käibemaksukohustuslane.


Käibemaksukohustuslane


Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Eesti või välisriigi isiku all mõeldakse isikut, kelle registrijärgne asukoht või peamine elukoht on vastavalt kas Eesti või välisriik ning keda vastava riigi seadusandluse kohaselt käsitatakse käibemaksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane on isik, kes maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teenuste saamiselt (ja ka kauba impordilt), kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.


Ettevõtte eelmise kalendrikuu müügid ja ostud tuleb esitada käibedeklaratsioonil. See tähendab, et deklaratsioonil tuleb välja tuua käive ehk müügisumma ilma käibemaksuta ja ostetud kaupade/teenuste käibemaks. Käibedeklaratsiooni alusel tuleb riigile tasuda käibemaksu või saab hoopis selle riigilt tagasi küsida. Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Piiratud käibemaksukohustuslane esitab deklaratsiooni selle perioodi kohta, millal tal tekkis Eestis kauba või teenuse pöördmaksustamise kohustus. Deklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel ei olnud ühe kuu jooksul ühtegi tehingut. Sellisel juhul esitatakse 0-deklaratsioon. Lisaks käibedeklaratsioonile tuleb esitada ka INF lisad ehk ühe kalendrikuu jooksul toimunud üle 1000 euro suurused tehingud. Lisaks sellele tuleb iga kuu 10. kuupäevaks esitada TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. TSD tuleb esitada ka siis, kui ettevõttes ei ole ühtegi töötajat.


Seadusest tulenev kohustus enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena


Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. Emaettevõtja ja tütarettevõtjad registreeritakse käibemaksugrupina.


Registreerimiskohustus algab päevast, mil isikul tekkis nimetatud suuruses käive. Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada avaldus Maksu- ja Tolliametile. Juhul, kui maksukohustuslane ise ei esita seaduses sätestatud tähtaja jooksul registreerimisavaldust, on maksuhalduril omal algatusel ise võimalus maksukohustuslane registreerida tagasiulatuvalt päevast, mil käive ületas 40 000 eurot. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi.


Millal on mõistlik registreerida end vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks?


Ennast võib vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui äriühingu maksustatav käive ei ületa 40 000 euro suurust piirmäära või kui tal ei ole veel tekkinud maksustatavat käivet. Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Maksu- ja Tolliamet otsustab ettevõtte poolt esitatud avalduse alusel, kas see rahuldatakse koheselt ning antakse käibemaksukohuslase number või küsitakse täiendavat infot, et olla kindel, et ettevõte ikka asub tegutsema ja ei küsi niisama sisendkäibemaksu tagasi.


Alustaval ettevõttel on mõistlik end käibemaksukohustuslaseks registreerida, kui selle kliendid on peamiselt ettevõtted, kes on ka ise käibemaksukohustuslased. Samuti kui ettevõttel on kohe alguses plaan suurelt kasvada – teha suuri investeeringuid põhivarasse või alustada ekspordiga. Seda eelkõige sellepärast, et käibemaksu saab riigilt tagasi küsida, kui ostuarvete käibemaks on suurem kui müügiarvete käibemaks. Käibemaksukohustuslasel on õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Kui äriühingul ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Üldjuhul maksab kasumis olev ettevõte alati Maksu- ja Tolliametile käibemaksu.


Avalduse käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks saab esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos või äriregistri ettevõtjaportaalis.


Millal ei ole mõistlik registreerida end vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks?


Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ei ole enamasti mõistlik kui ettevõtte kulud on madalad ja teenuseid või tooteid pakutakse põhiliselt eraisikutele. Eraisikud ei saa enda poolt tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi küsida ja käibemaksuga teenus või kaup on tarbija jaoks 20% (või 9%) kallim.


Täiendavalt tuleb käibemaksukohustuslasel iga kuu kohta esitada käibedeklaratsioon järgneva kuu 20. kuupäevaks, mis tähendab lisakohustust ja täiendavaid kulusid raamatupidamise arvelt. Deklaratsiooni esitamise hilinemisel või maksude valesti kajastamisel tehakse info maksuvõla kohta kõigile avalikult nähtavaks.


Käibemaksukohustuslasena registrist kustutamine


Juhul, kui ettevõtlusega tegutsev isik ei lange enam käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse alla, on tal võimalus esitada avaldus enda registrist kustutamiseks. Selleks peab ta ära näitama, et tema arvestuste kohaselt ei ole tema järgneva 12 kuu maksustatav käive enam 40 000 eurot.


Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes Eestis ettevõtlusega ei tegele ja kes ei ole esitanud käibedeklaratsioone kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Enne registrist kustutamist võtab maksuhaldur maksukohustuslasega ühendust.


Kokkuvõte


Kokkuvõtvalt, käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsustamisel tuleb lähtuda ettevõtte plaanidest ja eesmärkidest. Kui ettevõtte maksustatav käive ühe aasta jooksul ületab 40 000 eurot on käibemaksukohustuslasena registreerimine kohustuslik. Kui käive on väiksem, on registreerimine vabatahtlik. Väikeettevõtte puhul, kelle käive on alla 40 000 euro, kelle kliendid on tarbijad ja kelle puhul ei ole suurt põhivara soetamise vajadust, ei ole käibemaksukohustuslaseks registreerimine mõistlik. Ettevõtte arengu käigus on mõistlik seda küsimust endalt aeg-ajalt üle küsida.

Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv