Kaubamärgi registreerimine – miks ja kuidas?


Ettevõtted panevad üha enam rõhku brändile, turundusele ning kaubamärgile. Seega seisavad ettevõtjad silmitsi ka küsimusega kas üldse ja kuidas enda kaubamärki registreerida.


Mis on kaubamärk?


Kaubamärgiks loetakse tähist, mille abil on võimalik eristada ühe pakkuja kaupu ja teenuseid teise pakkuja samasugustest kaupadest ja teenustest. Seega on kaubamärgi puhul tegemist reklaamfunktsiooni kandva sümboliga ning oluline on selle eristatavus ja silmapaistvus.


Kuigi väga paljud isikud reklaamivad enda pakutavaid tooteid ja teenuseid mingi nimetuse või logoga, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks kaubamärgiga või et kaubamärk oleks registreeritud või isegi registreerimiseks sobilik. Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, vaid see on üksnes õigus. Siiski annab registreeritud kaubamärk eeliseid: kaubamärgi omanikul on õigus keelata teistel tema kaubamärki kas identselt või sarnaselt kasutamast samade kaupade ja teenuste puhul ning sellel territooriumil, kus kaubamärk on enda õiguskaitse läbi registreeringu saanud.


Kaubamärgi registreerimine on võimalik vaid juhul, kui tähis on piisavalt eristusvõimeline. Nii näiteks ei saa kaubamärgina registreerida neid tähiseid,

  • mis kirjeldavad pakutavaid tooteid ja teenuseid,

  • mis juba on vastavas valdkonnas tavapäraseks muutunud tähised,

  • mis annavad eksitavat teavet või

  • on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.

Tähise registreerimisel on oluline ka see, milliste kaupade ja teenuste osas kaubamärgi õiguskaitset taotletakse. Kaupade ja teenuste loetelu peab olema selge ja täpne, kuivõrd just selle loetelu pinnalt on võimalik määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatus. Kaupade ja teenuste loetelu koostamisel on soovitatav tugineda Nizza klassifikatsioonile, kus on kaubad ja teenused loetletud valdkondade (klasside) kaupa. Klassifikaatoris kasutatud sõnastuse puhul on ka vähem ruumi eksimiseks ning selleks, et kaubamärgi registreerimise taotlus lükataks tagasi ebatäpsete kaupade või teenuste tõttu.


Kaubamärgi kaitse ulatusest ja taotlemisest

Kui on selge, millist kaubamärki ning milliste kaupade ja teenuste osas registreerida soovitakse, tuleb järgmiseks analüüsida seda, millistes riikides peaks kaubamärgi õiguskaitse kehtima. Kaubamärki on võimalik taotleda nii, et selle ulatus hõlmab üksnes Eestit, Euroopa Liidu riike või suisa rahvusvaheliselt üle terve maailma:


  • Kaubamärgi kaitse Eestis – Õiguskaitse saamiseks on vaja esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise avaldus. Antud registreeringu kasuks räägib tema lihtsus: avaldus tuleb esitada eesti keeles, seda saab teha ka elektroonilise portaali kaudu ning kaubamärgi registreerimiseks ei ole vaja palgata patendivolinikku. Samuti võrreldakse kaubamärgi registreerimisel seda, kas Eestis on õiguskaitset saanud sarnane või identne kaubamärk, mistõttu on märksa suurem tõenäosus, et taotletud kaubamärk läbib Patendiameti menetluse ja talle väljastatakse kaubamärgitunnistus.

  • Kaubamärk Euroopa Liidus tervikuna – Selleks, et saada kaitse kõikides Euroopa Liidu riikides, tuleb esitada kaubamärgi registreerimise taotlus Hispaanias asuvasse Euroopa Liidu intellektuaalomandi Ametisse (EUIPO). Avaldus võib olla eestikeelne ning taotlust saab esitada ka veebiportaali kaudu. Kui EUIPO-le laekub kaubamärgi taotlus, vaatavad kõik liikmesriigid taotletava kaubamärgi üle ning annavad hinnangu, kas taotletav tähis on sarnane või suisa identne mõne antud liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga. Seega tuleb Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel arvestada sellega, et kui üks liikmesriik keeldub kaubamärgi registreerimisest, ei ole võimalik kaubamärki tervikuna Euroopa Liidus EUIPO kaudu registreerida.

  • Kaubamärgi kaitse Madridi süsteemi kaudu – Madridi süsteemi kaudu kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgiomanikule võimaluse taotleda kaubamärgi registreerimist ühekorraga väga paljudes riikides. Kaubamärgitaotlus tuleb esitada kas Patendiameti või EUIPO vahendusel ning inglise keeles. Riigilõivu maksumus oleneb sellest, kui millistes riikides kaubamärgile kaitset taotletakse.


Enne kaubamärgi registreerimist on oluline selgeks teha kaks olulist küsimust:


  1. Millisel territooriumil soovitakse kaitset saada? – kui tegemist on nt kohaliku väikse ilusalongiga, kes on loonud tugeva kaubamärgi, kuid kelle tegevus on lokaalne, piisab üksnes Eesti kaubamärgi registreerimisest. Samas, kui tegemist on rahvusvahelise suurettevõtjaga, kel on plaanis veel mitmetesse riikidesse laieneda, tuleks kaaluda kas Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist või Madridi süsteemi abil saada rahvusvaheline kaitse.

  2. Milliste kaupade ja teenuste osas õiguskaitset soovitakse saada? – kaubamärgi registreerimisel tasub mõelda mitte üksnes nendele kaupadele ja teenustele, mida taotlemise hetkel tarbijale pakutakse, vaid ka nendele, mida soovitakse potentsiaalselt tulevikus kaubamärgiga siduda. Samas ei tasu kaupade ja teenuste nimekirja ülemäära pikaks ajada ning taotleda kaitset ka nendes valdkondades, mis tegelikkuses pole kaubamärgiga seotud.


Kiirendatud menetlus


Alates 2020. aasta sügisest on võimalik kaubamärgi registreerimist taotleda kasutades kiirendatud menetlust. Sellisel juhul peab taotlus vastama järgmistele peamistele kriteeriumitele:

  • Taotletakse sõnamärgi, kujutismärgi (sh sõnalise osaga) või ruumilise märgi registreerimist

  • Kaubad ja teenused on välja valitud ühtlustatud andmebaasist ning taotluses on märgitud kuni 60 kauba või teenuse nimetust

  • Riigilõiv tasutakse kohe koos taotluse esitamisega

  • Taotlus esitatakse Patendiameti e-teenuste portaali kaudu

  • Kujutismärgi ja ruumilise märgiga ei esitata värvide loetelu ning taotlus ei sisalda prioriteedinõuet

Kiirendatud menetluse korral väljastatakse registreerimise otsus 3-4 nädala jooksul.


Mis juhtub pärast kaubamärgi registreerimise otsust?


Pärast kaubamärgi registreerimise otsust avaldatakse kaubamärk igakuises kaubamärgilehes. Alates avaldamisest hakkab kulgema kahekuuline tähtaeg, mil kolmandatel isikutel on võimalik kaubamärgi registreerimist vaidlustada. Vaidlustamine on põhjendatud juhul, kui registreerida soovitakse identset või sarnast kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade osas. Kaubamärgi vaidlused lahendab Patendiameti all tegutsev sõltumatu apellatsioonikomisjon, kes hindab vaidlustuses esitatud võrreldavat kaubamärki taotletava kaubamärgiga.


Kui kaubamärgi registreerimist ei vaidlustata kahe kuu jooksul, registreeritakse kaubamärk ning kaubamärgiomanikule väljastatakse kaubamärgitunnistus.


Kui kaubamärk on registreeritud, kehtib kaubamärk 10 aastat taotluse esitamise kuupäevast arvates. Kümne aasta möödumisel on kaubamärgiomanikul õigus kaubamärgi kehtivust pikendada, tasudes kaubamärgi pikendamise riigilõivu ning esitades sellekohase taotluse Patendiametile. Patendiamet saadab küll 6 kuud enne kaubamärgi kehtivuse lõppemist kaubamärgiomanikule teate tähtaja lähenemisest, kuid kindlam on jälgida endale kuuluvate kaubamärkide kehtivust ka ise.


Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv