Mille poolest erinevad kinkeleping, testament ja pärimisleping?
Inimsuhted on keerulised, mistõttu ei ole harv, kui varasem hooliv ja abistab suhtumine on asendunud keerulise läbisaamisega. Seetõttu mõtlevad paljud, kas jätta enda vara lähedastele kinkelepinguga või koostada selle asemel testament või pärimisleping. Käesolevas artiklis võtame vaatluse alla, mida sellises olukorras tähele panna.
Kinkeleping
Kinkelepinguga annab kinkija tasuta teisele isikule talle kuuluva eseme või õiguse. Kinkelepingu sõlmimisel lähevad kingisaajale üle kõik asjaga seotud õigused ja kohustused ning koheselt ka asja omand. Pärast kingisaaja poolt omanikuks saamist ei ole kinkijal enam õigust asja ise kasutada või sellega tehinguid teha. Õigus asja kasutada on kinkijal üksnes sel juhul, kui kinkija ja kingisaaja on selles kinkelepingus eraldi kokku leppinud. Kinkelepingu eelis on vara kiire üleminek, kuid kinkija poolt vaadatuna on kinkelepingu puuduseks see, et ta kaotab vara üle igasuguse kontrolli. Kahjuks on praktikas juhtumeid, kus vanainimene kingib oma kodu heas usus lastele või hooldajale, kuid need viskavad ta pärast kingi kätte saamist kodust välja.
Testament
Seevastu testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millega testaator (testamendi tegija) otsustab, mis saab tema varast pärast tema surma. Seega läheb testamendiga vara omand üle pärast testaatori surma ning testaator on talle kuuluva vara omanik kuni oma surmani. Testamendi puhul ei pea testaator kartma ka seda, et tal puuduks pärast testamendi tegemist enda vara kasutus- ja käsutusõigus. Testaator saab asja kuni enda surmani kasutada ja soovi korral ka müüa kuni maisest elust lahkumiseni. Kui isik soovib enda vara üle otsustada kuni elu lõpuni ja mitte sõltuda omandiküsimustes oma lähedastest, tuleks kinkelepingule kindlasti eelistada testamenti. Testamendi puhul ei teki ka sellest taganemise probleeme, sest testaator saab niigi testamenti igal ajal muuta või tühistada ilma, et ta oleks selle juures mingite piirangutega seotud.
Kinkelepingust taganemine
Kinkelepingut sõlmides eeldab kinkija tihti, et kingisaaja abistab ja hoolitseb tema eest kuni tema surmani ning pooltel ei teki eriarvamusi kingitud eseme kasutamise kohta. Samas pole harvad juhud, mil kinkija ja kingisaaja omavaheline läbisaamine muutub. Kinkija saab enda hooldamist nõuda vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kui sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, ei saa kinkija enda hooldamist ka nõuda. Sageli tuleb see kinkijatele hälve üllatusena.
Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus kinkijal on soov taas kingitud vara omanikuks saada, kuid see ei tarvitse olla alati võimalik. Testamendi puhul on testaatoril õigus enda viimast tahet muuta ükskõik kui palju kordi ning seda üsna kerge vaevaga. Kinkelepingust taganemine on aga võimalik vaid konkreetsete eelduste esinemisel.
Kinkelepingust taganemisel peab esmalt järgima seadusest tulenevat tähtaega: kinkelepingust saab taganeda üksnes ühe aasta jooksul, mil kinkija sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Kinkelepingust saab taganeda ja kingi tagasi nõuda vaid järgmistes olukordades:
kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seaduses tulenevat ülalpidamiskohustust, välja arvatud juhul, kui kinkja on end sellisesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajalikku raha;
kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
kingisaaja sureb.
Riigikohtu hinnangul on seadusandja jätnud kinkijale n-ö järelemõtlemisaja, mille jooksul saab kinkija hinnata, kas lepinguga soovitud eesmärgid on täitunud ning kingisaaja on tõestanud, kas ta on „kingi vääriline“ (Riigikohtu 22. veebruari 2007. a otsus nr 3-2-1-153-06). Kui kingisaaja käitumine ei vasta ootustele, võib kinkija kaaluda kinkelepingust taganemist.
Kingisaaja jämedale tänamatusele tuginemine on küll võimalik, kuid samas võib see olla tõenduslikult väga keeruline. Riigikohus on selgitanud, et jäme tänamatus on hinnanguline ning see peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta nii kinkelepingu sõlmimise eesmärki kui ka arvestada kõiki konkreetse teo asjaolusid, sh kingisaaja teo objektiivset hukkamõistetavust ja kinkija subjektiivset hinnangut kingisaaja teole (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 2017. a otsus nr 3-2-1-40-15). Tavaliselt loetakse jämedaks tänamatuks kingisaaja vägivalda kinkija aadressil.
Pärimisleping
Vähem tuntud ja vähem kasutatud variant on veel pärimisleping, mis kombineerib nii kinkelepingu kui testamendi elemente. Legaalfedinitsiooni järgi on pärimisleping pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Teisisõnu, pärimislepinguga lepib testamendi tegija kokku selles, et tema vara või osa sellest läheb pärast tema surma üle teisele lepingupoolele.
Seadus sätestab eraldi, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. See tähendab, et elu jooksul peab pärandajale jääma täielik õigus teha oma varaga seda, mida ta ise tahab. Sealhulgas on pärandajal ka õigus oma vara käsutada, st seda müüa või koormata kasutuslepinutega. Pärijal ei ole pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale.
Pärimislepinguga võib panna pärandi saajale kohustusi, nt kohustuse pärandaja eest tema elu ajal hoolt kanda. Sellist kokkulepet ei loeta küll pärimislepingu osaks, kuid selline kokkulepe on eraldiseisvalt kehtiv ning praktikas tavaline.
Pärimislepingust ei saa vabaneda nii lihtsalt kui testamendist, vaid selle lõpetamise alused sarnanevad kinkelepingu omadele. Pooled võivad alati leppida kokku senisest teisiti. Samuti võib pärandaja lepingust taganeda kui teine pool paneb tema vastu toime kuriteo või ei täida tema ülalpidamise kohustust.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult on nii testamendil, kinkelepingul kui pärimislepingul omad eelised. Igal juhul tasub läbi mõelda, mis on vara üleandmise eesmärgiks ning kas pärandajal on eluajal veel vajadus või huvi seda veel ise kasutada. Vastavalt sellele saab valida õige lepingutüübi.
