Kuidas koondamishüvitist kätte saada?

Tööandjal on õigus tööleping ühepoolselt lõpetada majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Lisaks on tööandjal sama õigus ka tegevuse lõppemise või pankroti korral. Töölepingu lõpetamist vastaval alusel nimetatakse koondamiseks ning see annab töötajale õiguse koondamishüvitisele.

Käesolevaga võtame vaatluse alla, keda koondada ei tohi ning milliseid hüvitisi on töötajal koondamise korral õigus saada.

Koondamise keeld

Tööandjal on keelatud koondada

1. töötajat, kes on rase;

2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;

3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust

Erandina on siiski lubatud koondada ka neid töötajaid tööandja tegevuse lõppemisel või tema pankroti pankroti väljakuulutamisel. Põhjus on selles, et tööandja tegevuse lõppemisel ükskõik kas pankroti tõttu või muul põhjusel, kaob kogu töö ja kõik töökohad, mistõttu üksikute töötajate tööle jätmine ei ole mõistlik ega sageli ka võimalik ühegi osapoole jaoks.

Tööandja poolt makstav koondamishüvitis

Kui poolte vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping, peab tööandja töötaja koondamisel maksma talle koondamishüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Tegemist on üldise reegliga ning senise töösuhte kestus ei mõjuta hüvitise suurust.

Erandiks on tähtajatu töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, millisel juhul peab tööandja maksma koondamishüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks kui tähtajaline tööleping on sõlmitud 12 kuuks, kuid lõpetatakse 8. kuu lõppedes, on töötajal õigus 4 kuu töötasu suurusele koondamishüvitisele. Sisuliselt on tegemist kahjuhüvitisega, kuna töötajale kompenseeritakse tema poolt saamata jääv tulu.

Töötukassa poolt makstav koondamishüvitis

Lisaks tööandja poolt makstavale koondamishüvitisele, on töötajal õigus saada hüvitist ka Töötukassalt. Vastav õigus ei laiene siiski kõigile töötajatele, vaid ainult neile, kes on töötanud tööandja juures vähemalt viis aastat.

1. Kui töösuhe on kestnud 5 – 10 aastat, makstakse töötajale koondamishüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses.

2. Kui töösuhe on kestnud üle 10 aasta, suureneb koondamishüvitis 2 kuu keskmise töötasuni.

Hüvitise suurus arvutatakse välja töötaja viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. See summa jagatakse 270ga saades ühe kalendripäeva keskmise töötasu, mis omakorda korrutatakse 30ga saades ühe kuu keskmise töötasu.

Kuidas koondamishüvitist kätte saada?

Tööandja ülesanne on tagada, et töötaja saaks koondamishüvitise kätte. Tööandja poolt makstava hüvitise peab tööandja töötajale välja maksma hiljemalt töötamise viimasel päeval. Lisaks peab tööandja esitama Töötukassale avalduse riigi poolt makstava koondamishüvitise töötajale välja maksmiseks 5 päeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates. Juhul, kui tööandja rikub vastavat kohustust, saab töötaja esitada vastava avalduse ka ise.

Avaldusse tuleb märkida

1. tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;

2. töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;

3. töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;

4. ametniku kogu teenistusstaaži pikkus.

Töötukassa vaatab koondamishüvitise avalduse läbi ja teeb otsuse 2 nädala jooksul selle saamisest arvates. Töötukassal on õigus nõuda avalduses märgitud andmete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente.

Töötukassa saadab otsuse nii töötajale kui tööandjale ning 5 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates kannab Töötukassa koondamishüvitise otse töötajale. Tähelepanu väärib, et koondamishüvitis on maksustatud tulumaksuga ning sellelt peetakse kinni ka kohustusliku kogumispensioni makse.