Mittetäielikud kohustused
Võlasuhted võivad tekkida eelkõige lepingust, kahju tekitamisest, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest. Samas tunneb õiguskord lisaks klassikalistele kohustustele ka selliseid kohustusi, mis on kohustused vaid tinglikult. Neid nimetatakse mittetäielikeks kohustusteks ning võlgnik võib neid küll täita, kuid võlausaldaja ei saa võlgnikult nõuda nende kohustuste täitmist. See tähendab, et täitmisnõude esitamine ei ole võimalik.
Mittetäielikud kohustused on kohustused, mis justkui ei olegi kohustused. Võlaõigusseaduse kohaselt on mittetäielikud eelkõige järgmised kohustused.
Ilma loata korraldatavatest hasartmängudest tulenevad kohustused. Kui sõbrad (või vaenlased) mängivad omavahel pokkerit ning kaotaja jääb võitjale võlgu, ei saa võitja sellist rahalist kohustust kohtu kaudu sisse nõuda. Samuti ei allu kohtulikule kontrollile nt sõprade omavahelised kihlveod. Samas ei loeta mittetäielikuks kohustuseks loa alusel korraldatavaid hasartmänge. Seega legaalsete kasiinode ja kihlveokontorite ees võetud kohustusi tuleb täita ning nende kohustuste täitmist on võimalik ka kohtu kaudu nõuda.
Mittetäielikud on ka kõlbelised kohustused, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Need on kohustused, mille inimesed võtavad endale ise vabatahtlikult ilma välise sunnita. Näiteks on vanematel loomulikult õigus toetada enda last ka pärast täiskasvanuks saamist, kuid laps ei saa seda nõuda. Isik võib ka võtta endale kohustuse kellelegi midagi kinkida või üle anda.
Mittetäielike kohustuste eripära seisneb selles, et ehkki nende täitmist ei saa nõuda, ei saa nende kohustuste täitmiseks üleantut ka tagasi nõuda. Seega, kui keegi maksab enda kaardimänguvõla, ei saa ta nõuda selle tagastamist. Kui vanemad on toetanud enda täiskasvanud last ilma sellekohase kohustuseta, ei saa nad makstud raha tagasi nõuda.
Mittetäielikuks kohustuseks on ka aegunud kohustus. Pärast kohustuse aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. Selline vastuväide on nõude aegumise korral väga edukalt rakendatav ka kohtumenetluses. Samas, kui aegunud kohustus on siiski täidetud, ei saa kohustatud isik makstud summat või üleantud asja tagasi nõuda. Seega on võlgnikul aegumise korral sisuliselt valikuvõimalus, kas kohustus täita või mitte. Selge on see, et enamik võlgnikke ei jäta aegumise vastuväidet kasutamata ning aegunud kohustust praktilises mõttes sisse nõuda ei saa. Võlausaldaja jaoks sunnib võlgniku võimalus tugineda aegumisele talle peale vajaduse tegutseda enda nõude esitamisel võrdlemisi kiiresti.
