Osaühingu juhatuse liikme tasust

Üldise reegli kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud eeldatavalt tasulised. Sellest tekib küsimus, kas ka osaühingu juhatuse liikmele tuleb tasu maksta? Lühike vastus on jah, kuid seda vaid juhul, kui juhatuse liige ja osaühing on tasu maksmises kokku leppinud. Samas tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid aspekte.

Juhatuse liikme tasu maksmises tuleb eelnevalt kokku leppida

Juhatuse liikme ametisuhe on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldub võlaõigusseadusest tulenev käsunduslepingu regulatsioon (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-191-12, 3-2-1-18-08, 3-2-1-65-08). Sellest tulenevalt on käsundiandjal (st osaühingul) kohustus käsundisaajale (st juhatuse liikmele) maksta tasu vaid siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Seega ei tulene seadusest automaatset kohustust juhatuse liikmele tasu maksta.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et eristada tuleb eneseorgani põhimõtet võõrorgani põhimõttest ehk olukordi, kus juhatuse liige on ühtlasi osanik, võrreldes nende olukordadega, kus juhatuse liige ei kuulu osanikeringi. Eneseorgani põhimõtte järgi ei ole juhatuse liikmel õigust nõuda enda töö eest tasu, kuid kui juhatuse liige ei ole osanik, on tal eelduslikult õigus töö eest tasu saada.[K. Saare, jt. Ühinguõigus I. Tallinn: Juura (2015), komm 550-551.]

Osaühingu juhatuse liikme tasu suurus ja maksmise kord määratakse kindlaks osanike otsusega. Kui osaühingul on nõukogu, peab antud otsuse vastu võtma nõukogu. Sealjuures on oluline, et juhatuse liikme tasu ja muude hüvede puhul tuleb hinnata ka seda, et nende kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku seisundiga. Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt üleliigse tasu tagastamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-44-17). Seega igal juhul tuleb tasu maksmise kohustuses kokku leppida ning selle otsuse peavad vastu võtma kas osanikud või nõukogu, võttes arvesse ka osaühingu enda rahalist võimekust.

Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et juhatuse liige ei tohi endale ise tasu määrata. Juhul, kui juhatuse liige siiski teeb seda ilma osanike nõusolekuta, annab aluse tema vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele. Samuti võib seda käsitleda omastamisena karistusõiguslikus mõttes.

Juhatuse liikme tasu suurusest

Kui osaühingu osanikud otsustavad, et juhatuse liikmele makstakse tema töö eest tasu, on oluline kokku leppida ka tasu suurus. Seda tehakse juhatuse liikme lepinguga. Tasu suuruse puhul tuleb hinnata, milline tasu on kooskõlas juhatuse liikme tööülesannetega. Lihtsustatult võib öelda, et mida suurem on äriühing ja mida suuremad juhatuse liikme ülesanded ja vastutus, seda suurem peaks olema ka tema tasu.

Kui pooled ei ole juhatuse liikme tasu suuruses kokku leppinud, tuleb juhatuse liikmele maksta mõistlikku tasu. Tegemist on määratlemata õigusmõistega ning sellest erinevalt aru saamine võib tekitada pooltes erimeelsusi. Seetõttu on edasiste probleemide vältimiseks soovitatav kokku leppida tasu suuruses juba sel hetkel, mil osanikud või nõukogu otsustavad juhatuse liikmele üldse tasu maksta.

Juhatuse liikme tasu puhul tuleb arvestada ka sellega, ett majandusliku olukorra halvenemisel saab osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Tegemist on äärmusliku olukorraga, kus ühingu majanduslik olukord peab olema sedavõrd olulisel määral halvenenud ning kokkulepitud tasu maksmine ei oleks osaühingu enda suhtes äärmisel ebaõiglane.

Mis saab siis, kui juhatuse liikme tasu on makstud ilma osanike või nõukogu otsuseta?

Kui osanikud või nõukogu ei ole otsustanud juhatuse liikmele tasu maksta, on väljamaksed toimunud õigusliku aluseta ning need saab tagasi nõuda nii kahju hüvitamise nõude kui alusetu rikastumise sätete alusel. Olukord ei muutu sellest, kui juhatuse liikme lepingus on juhatuse liikmele tasu ette nähtud, kuid juhatuse liikme lepingut ei ole osanike või nõukogu poolt heaks kiidetud. Sel juhul on tegemist tühise tehinguga ning saadud tasu tuleb osaühingule tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Juhatuse liikme staatus ei anna automaatselt õigust saada juhatuse liikme tasu.

Dividendid vs juhatuse liikme tasu

Kuivõrd dividendidele kehtivad soodsamad maksutingimused, ei ole harukordne, et juhatuse liikmele, kes on ka osanik, makstakse juhatuse liikme tasu asemel dividende. Tegemist ei ole aga õiguspärase käitumisega, kuivõrd dividendide näol on tegemist passiivse omanikutuluga, mitte juhatuse liikme aktiivse tegevuse ehk tööülesannete eest saadava tasuga. Seega on osanikust juhatuse liikmel küll õigus dividendidele, kuid dividendid ei saa asendada juhatuse liikme tasu. Jättes juhatuse liikme tasu üldse maksmata või makstes seda selgelt ebaproportsionaalses määras, võetakse risk, et EMTA võib lugeda dividendid või osa nendest juhatuse liikme tasuks ning need vastavalt ka maksustada.

Kokkuvõtlikult tuleb juhatuse liikme tasu puhul arvestada mitmeid olulisi aspekte. Peamine on, et juhatuse liikme tasu maksmiseks peab olema õiguslik alus ehk vastu on võetud osanike või nõukogu otsus. Otsus iseenesest peab olema tehtud kaalutletult, võttes arvesse nii juhatuse liikme ülesandeid kui osaühingu majanduslikku seisu. Õigusliku aluseta makstud tasu on tühine ning see tuleb osaühingule tagastada.