Sõiduauto kasutamise maksustamine ja autokompensatsioon


Alates 1. jaanuarist 2018. a hakkas kehtima uus ettevõtte autode erakasutuse maksustamise kord. Uue süsteemi järgi määratakse erisoodustus auto võimsuse ja vanuse järgi. Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lõikele 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muu hulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine. Uue regulatsiooni alusel ei ole enam vajalik sõidupäeviku pidamine, kuid sõidupäevikut (nt elektroonilist GPS-sõidupäevikut) on vaja tõendamaks sõiduauto kasutamist üksnes ettevõtluses ja töösõitude tarbeks.


See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine kui selline. Sõiduauto omanik või vastutav kasutaja teeb Transpordiameti liiklusregistrisse märke M1 sõiduauto ainult töösõitudeks kasutamise kohta. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Transpordiametit teavitada ei tule. See on avalik teave, mida saab kontrollida sõiduki taustakontrollis.


1. jaanuarist 2018. a muutus erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootorivõimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema võimsusega autode (üle 130 kW) puhul. Hübriidsõiduautode puhul on maksustamise aluseks sisepõlemismootori maksimumvõimsus (kW) ning elektriautode ja gaasiautode puhul on aluseks mootori võimsus (kW). Alates 1. jaanuarist 2018 on erisoodustuse hind uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus.


Näited

Uue 180 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind kuus: 1,96 x 180 = 352,80 eurot. Sellelt arvutatud tulumaksukohustus on 352,8 x 20/80 = 88,20 eurot ja sotsiaalmaksukohustus on (352,80 + 88,20) + 33% = 145,53.

Uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 x 90 = 176,40 eurot, mille maksukohustus (tulu- ja sotsiaalmaks) on 116,87 eurot.


Käibemaks


Maksukohustuslasel on sõiduauto ostult üldjuhul õigus arvata sisendkäibemaks maha täies ulatuses. Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis tuleb sisendkäibemaksu arvestamisel arvestada ka maksustatava käibe osatähtsust kogu käibes. Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse üldjuhul arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu.


Kui sõiduautot hakatakse kasutama erasõitudeks, siis alates 1. jaanuarist 2018. a saab ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50% sõltumata sellest, kas sõiduautoga ka selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte. Ühe aasta reegel kehtib sõltumata sõiduauto soetamise ajast, isegi kui sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on juba lõppenud. Sisendkäibemaksu maha arvamise piirang kehtib M1-kategooria (sh M1G) sõidukile, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta


Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu soetamise kuu käibedeklaratsioonis. Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks, sõltumata selle tegelikust ettevõtluses kasutamise osatähtsusest esimese kahe aasta üksikutel kuudel.


Ettevõtte autode erakasutuse maksustamine


Iga ettevõtja peab ise otsustama, mis on kõige mõistlikum lahendus konkreetse sõiduki puhul. Esmalt tuleb määrata, kas sõiduauto on isiklik, ettevõtte kasutatav või segakasutuses sõiduk. Kohe algul tasub märkida, et kuna ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisel maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei teki maksustatavat käivet, siis ei ole õigust sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatud käibemaksu täies ulatuses maha arvata.


Kasutusrendileping


Teisele firmale sõiduautot rentides tuleb Transpordiameti liiklusregistris teha sellekohane märge. Rendileandja ei saa tagada seda, et rentnik teeb autoga ainult töösõite. Kui rentnik võimaldab oma töötajatel sõiduautot kasutada ka erasõitudeks, siis sõltumata liiklusregistri märkest tuleb rentnikul sõiduauto erisoodustuselt deklareerida ja tasuda maksud. Ettevõttega mitteseotud eraisik ei pea autokasutust kuskil registreerima ega mingeid makse tasuma. Ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisel maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei teki maksustatavat käivet. Seega ei ole õigust sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatud käibemaksu täies ulatuses maha arvata.


Sõiduki kasutamine kasutusvalduse alusel


Kui omanikul on isiklik sõiduauto ja ta tahab selle ettevõtte kasutusse anda ilma müügitehinguta, siis on võimalikuks variandiks kasutusvalduse leping, mis annab ühelt poolt ettevõttele õiguse autot kasutada ja teiselt poolt kohustuse hüvitada kõik autoga seotud kulud. Kuluarved (nt kütus, kindlustus, autopesu) võib võtta otse ettevõtte nimele või esitada kulud ettevõttele omaniku poolt majanduskulude aruande abil (sellisel juhul käibemaksu tagasi küsida ei saa).


Ettevõttele soetatud N-1 kategooria sõiduk


Segakasutuse puhul on mõistlik võtta kasutusele N1-kategooria sõiduk ja määrata see ettevõttes olevale töötajale kasutamiseks justkui palgalisana. N1-kategooria sõidukil saab tagasi arvestada ka 100% sisendkäibemaksust. N1-kategooria sõidukil on erisoodustuseks sõiduki tarbe hind, millelt makstakse erisoodustusmaksu sõidupäeviku ja saadava erisoodustuse pealt.


Isikliku auto kasutamise kompensatsioon


Töötajal on võimalik kasutada töösõitudeks oma isiklikku sõiduautot, mille eest tööandja hüvitist maksab. Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omandis ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omandis, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1 (mitteresidendi puhul lisal 2). Kasutamisõigus on fikseeritud, kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1 ja M1G-kategooria sõidukeid. Kui hüvitist makstakse puudega isikule, siis võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud.


Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid. Sellest tulenevalt ei saa maksuvaba hüvitist maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest. Kasutusrent eraisikule ja isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni maksmine on ettevõttele kõige soodsamad variandid, kuid see eeldab sõidupäeviku pidamise kohustust.



Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv