Büroo logo

Veekahju hüvitamine


Veeavariid on vanemates kortermajades tavaline nuhtlus. Roostest auklikud, halvasti ühendatud või ummistustest ja survest lõhkenud torud võivad tekitada väga suurt kahju. Tavaliselt rikub veekahju siseviimistluse, kuid vesi võib sattuda konstruktsioonidesse ning põhjustada oluliselt hullemaid tagajärgi. Halvemal juhul vajab kahjustatud korter vajada kapitaalremonti. Käesolevas artiklis vaatleme, kuidas selliseid nõudeid lahendatakse.


Esmalt tuleb märkida, et veeavariidest tekkinud kahjustused on enamasti kindlustatud. Samuti on tavaline, et veekahju põhjustamine on kaetud vastutuskindlustusega. Paraku ei ole see aga alati nii. Käesolevaga vaatlemegi seda, mis juhtub siis kui nii kahju kui vastutus on kindlustamata.


Veekahju põhjuseid on eelkõige kaks. Kõigi korteriomanike kaasomandis oleva ühise vee- või kanalisatsioonisüsteemi rikked või korteri sees asuvate torude rikked.


Korteriomaniku õigused ja kohustused tulenevad korteriomandi ja korteriühistu seadusest (KrtS). Korteriomaniku üks põhikohustusi on hoida oma korterit korras ning hoiduda tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Juhul, kui neid kohustusi rikutakse ning tekitatakse kahju teistele korteriomanikele, siis saab eelduslikult nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, st justkui lepingulise nõudena. Riigikohus on neid küsimus põhjalikult käsitlenud 19. märtsi 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649, millest anname käesolevaga ülevaate.


Teiselt korteriomanikult on võimalik nõuda kahju hüvitamist kui veeleke lähtus teise korteriomandi esemest või kaasomandist. Korteriomanike kaasomandis on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Näiteks loetakse korteriomandi kaasomandi osaks ühist küttesüsteemi toru.


Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab kahjustatud korteri omanik tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis on seotud korteriomandiga, ning ta on rikkumise eest vastutav. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et veeleke lähtus teise korteriomandi piirest, siis tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Selleks, et vastutusest vabaneda peab teise korteri omanik tõendama, et veeleke tulenes kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustust rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Rikkumist vabandavaks asjaoluks ei loeta korteriomaniku eemal viibimist, sest ka sel ajal on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi korrashoiu. Korteriomanike vastutust kohustuse rikkumise eest ei välista ka korteriühistu või muu isiku võimalik vastutus kohustuse rikkumise eest. Juhul kui on tuvastatud, et rikutud on mõnd korteriomandite kaasomandi eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad korteriühistu kaudu, siis võivad kõik korteriomanikud vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga.


Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on veel kahju tekkimine, mille ära hoidmine oli kohustuse või sätte eesmärgiks, ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hüvitatavaks kahjuks on eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi senise seisundi taastamiseks tehtud kulud (näiteks siseviimistlus).


Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteri kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu pole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult.


Kokkuvõttes on kahjustatud isikul veekahju korral õigus esitada kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel, kas teise korteriomaniku või korteriühistu vastu

  • teiselt korteriomanikult saab kahju hüvitamist nõuda juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi piiridest või kui kahju lähtus kaasomandist. Juhul kui kahju lähtus teise korteriomandi piirides, siis eeldatakse kahju tekitanud korteri omaniku vastutust. Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitanud korteri omanik tõendama, et veeleket põhjustanud ese oli kaasomandis ning ta ei ole oma kohustust rikkunud või on rikkumine vabandatav.

  • korteriühistult saab kahju hüvitamist nõuda juhul, kui korteri omanikule on tekkinud kahju korteri kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu pole oma kohustusi rikkunud või kui korteriühistu on enda poolset kohustust rikkunud. Reeglina peab kahju hüvitama siiski kahju tekitanud korteri omanik.




Viimased postitused

Märksõnad

Arhiiv