

Üürileandja pandiõigusest
Seadus näeb üürileandjale enda õiguste kaitseks ette eraldi sätestatud tagatise – pandiõiguse, millest üürileandjad ei ole aga pahatihti...


Osaühingu juhatuse liikme leping
Juhatuse liikme õigusi ja kohustusi reguleerib äriseadustik, kuid see ei keela juhatuse ja osaühingu omavahelisi kokkuleppeid. Ka ühingu...


Mille poolest erinevad tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping?
Mitte kõik töölaadsed suhted ei ole reguleeritud töölepingutega. Üha enam sõlmitakse ka käsunduslepinguid ja töövõtulepinguid. Mille...


Mida peaks teadma ületunnitööst?
Tuleb ette olukordi, kus tööandjal on vaja, et töötaja panustaks töösse tavapärasest tööajast rohkem. Tegemist on ületunnitööga ehk üle...


Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Töölepingu seadusest tuleneb põhimõte, et töölepingute tähtajatust eeldatakse. Kui tööandja ja töötaja ei ole eraldi kokku leppinud, et...


Üürilepingu ülesütlemisest
Üürileping on üks sagedamini kasutatavaid lepinguid. Kuivõrd tegemist on kestvuslepinguga ehk püsiva ja korduva kohustuse täitmisega,...


Liisingulepingu lõpetamine
Liisinguleping on küll üks sagedasti kasutatavatest lepingutest, kuid kuna leping ise hõlmab nii krediidi-, müügi- kui üürilepingu...


Millist infot saab kinnistusraamatust?
Kinnistusraamat on riiklik andmekogu, mis sisaldab informatsiooni kõigi Eesti Vabariigis registreeritud kinnistute kohta. Veelgi enam,...


Kuidas koondamishüvitist kätte saada?
Tööandjal on õigus tööleping ühepoolselt lõpetada majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub...


Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel
Erinevalt tööandjast on töötajal õigus tööleping igal ajal 30-päevalise etteteatamisajaga üles öelda. Tegemist on töötaja õigusega...

